Lääne-Eesti saarte sall
Suurus 140×200
100%puuvill, hall/must
Lääne-Eesti saarte sall
Hiiumaa meretekk
Salli tutvustav intervjuu: https://dl.dropbox.com/s/yzh2bj2f22x063j/HiiuSallidRaadio.mp4?dl=0
Ellu sallidel sündis uus meretekk, mis on loodud Hiiumaa meremeeste ja 2016. aastal tähistatava merekultuuriaasta auks.
Rannaäärsete rahvaste merekultuur peegeldub kultuuripärandis, mis hõlmab endas nii eluviisi, müüte kui ka traditsioone. Merekultuur on aardekirst paljudest kultuuritahkudest, millele lisavad värve ja toone meremeeste jutustatud lood, mis igat põlve rikastama jäävad.
Ja nii on meieni jõudnud üks lugudest, mis räägib Hiiumaast, mis asustati merdmööda tulijate poolt. Saare esimesteks elanikeks olid meresõitjad mitme ilmakaare poolt. Millal neist vapratest ja julgetest randujatest nime ja südame poolest hiidlased said, pole kindlalt teada. Küll aga teame, et nende järglased valmistasid 1848. aastal hiidlastest meremeeste uhkuse – parklaeva “Hioma”, mis oli esimene Eesti laev, mis purjetas ümber tuultest ja jäämägedest ohtliku ja kuulsa Hoorni neeme. Müütide kohaselt saavat kõik meremehed, kes selle teekonna vapralt läbi purjetavad, kuldse kõrvarõnga kõrva.
Tol samal 19. sajandil kasvas kiiresti kohalike laevaehitajate ja laevaomanike arv. Paljusid hiidlasi, kes toona puulaevu ehitasid või meresid kündsid, tuntakse ja meenutatakse siiani. Eesti mereajalukku on jäädvustanud oma uhked teod ja nimed Gustav Teng, Mihkel Jaago, Gustav Oengo, Joonas Koolmeister, Pavel Pihel, Gustav Sergo ja paljud teised Hiiumaa mehed. Sellest, kuidas meri on olnud rannarahvale leivaandjaks ja eluvõtjaks, on nii raamatuid kirjutatud kui muusikat loodud. Hiidlaste endi kirjanik, Jausa kandi meremeeste suguvõsast pärit Herman Sergo (1911 – 1989 ) on üks nendest, kes on eestlaste hulgas tuntud mereainelistesse raamatutesse elutruud lood kirja pannud. Ja Ellu sallgi on hiidlaste mereelust sündinud.
Ellu sallide meretekk kõneleb lugudest, mis viitavad kaudselt isegi muistsetele viikingitele. Kas Hiiumaad on puudutanud kuulsad viikingid naaberkallastelt, ei julgeta täpselt kinnitada. Küll annab siinse rahva sidemetest märku põhjamaalastega loomanahka meenutava riidest rüi ehk mereteki kasutamine. Mida vähemaks jäi kaugeid mereretki, seda õhemaks muutusid tekid. Ometi oli rüil kaua aega kindel koht Hiiumaa pruutide kaasavarakirstus. Hiljem oli rüi eeskujuks koduskootud villasele meretekile ehk sõbale. Rüi pind oli kaetud narmastega,, mille eesmärgiks oli anda merel seilajale ohkem sooja. Hilisemate meretekkide ilustamiseks kasutati ruute, mille suurus oli Hiiu eri paigus erinev. Ellu sallide meretekki katavad nii väiksemad kui suuremad ruudud, pidades meeles igat Hiiuma kaunist kanti. Legendid räägivad, et Hiiumaa mereteki omapäraks oli tasku, kuhu sai külmaga oma jalad sooja panna.
Kõik need lood ja mitmed teisedki on kootud Ellu sallide meretekki Hiiumaa Muuseumi teadusdirektori Helgi Põllo ja Hiiumaa traditsioonide elustaja Heli Handorfi mõtetega ja kaasabil. Mereteki keskosa on kaetud suuremate ja äär kitsamate ruutudega. Sõba toon sai inspiratsiooni Hiiumaa Muuseumi tekstiilikogust, kus võib näha nii hallikaid, mustjaid, lambapruune kui ka sinist tooni tekke ja suurrätte. Kuna tekkide kudumine nõudis palju aega ja vilumust, peeti neid hinnalisteks ning kasutati uhkusega perefotode tausta kaunistusena. Hiiumaa käsitöö peidab endas alati väikest vimkat, mis tõestab hiidlaste head huumorimeelt. Ellu sallide mereteki vimkaks on laeva rooliratas, mille loojaks võib pidada üht Hiiumaa nobedat naist Kõrgessaarest Pihla külast, kes oma mereteki just rooliratast meenutava tikandiga terveks paikas. Las see sümbol tüürib inimesi ikka ja alati nii elus kui merel õigesse sadamasse.
