Kirjeldus

Mõõdud 70 x 200 cm
100% puuvill

Rõuge sõba loodi XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma“ auks: austusavalduseks meie keelele, kultuurile ja

pärandile. Selle aasta peo moto on: ainult meie ise loome oma elu ja jätame jälje oma lugude ja tegudega . Need lood elavad edasi lauludes, tantsudes… ja ka sallides.

Just sellise oma loo oleme kududa selle aasta peosalli – Rõuge sõba.

Pärandist inspireeritud muster

Rõuge sõba mustri aluseks on fragment tekist Eesti Vabaõhumuuseumi kogust, mille kujundus räägib katkematut,sügava tähendusega lugu. Tekstiil on kaunistatud arhailiste võtete ja märkidega – igaüks neist on kantud sümboolsest tähendusest.

Lõuna-Eestis olid pidulikud, õlgadele seatud villased ristkülikukujulised sõbad kõige väärikamaks rõivaosaks. Nende mustrites kohtame palju sakraalseid sümboleid. Üks olulisemaid on sõõr – täiuslikkuse, lõpmatuse ja harmoonia märk, mida peeti ka aja ning maa sümboliks. Rõuge sõba mustris leiduvad ovaalsed sõõrid kannavad endas just neid tähendusi.

Teine oluline motiiv on siksakjoon ehk ussimärk, millel usuti olevat kandjat kaitsev jõud, mis hoiab kurja silma eest.

Kõik need sümbolid on tänapäevases võtmes edasi antud Rõuge sõbas, mis on kootud Ellu sallide meistrite käe all.

Sõba on kootud sinise ja musta lõngaga. Must värv saadi kadakamarjadest. Sinist tooni andsid rukkilill, mustikas ja sinerõigas. Sinine sümboliseerib taevast ja mõtlemist, sügavust ja avarust.