+ Näita rohkem
-
Martna sõba sündis rahvatantsurühma Tuisuline tellimusena. Sõba kaunistab Martna naise pluusi õlakut kaunistav muster.
-
Suurus 70x200, 100%puuvill Lääne-Eesti sõba Kihnu sõba sündimisel on suur roll Eesti austatud tekstiilikunstniku Anu Raua loomepärandil. Tema poolt kogutud ja armastatud Kihnu kindamustrid pakuvad inimestele, Kihnu sõbasse kootuna, õnne ja tervist. Kihnu on Eesti imeline saar, kus tänaseni kantakse rahvarõivad -körte ja rätikuid, troisid ja kapõtasid (meeste sokid) pea igapäevaselt. Sealsed elanikud peavad lugu põlistest kommetest ja uskumustest. Tänu kihnlaste ustavusele oma kodupaiga iidsetele tavadele on õnnestunud Anu Raual säilitada Kihnu värvilised ja rikkalike detailidega mustrid ja tekstiilid. Rahvakunsti koguja loomepärand ehib nüüdsest nii Ellu sallide Kihnu sõba kui Heimtali koduloomuuseumi varasalvesid. Kihnu sõba punane on eeskuju saanud vanadest aegadest, kui Kihnu rahvarõivaid värviti punaseks madarapunase juurega. Punasele toonile omistati raviv ja haigusi tõrjuv toime. Olenemata seeliku värvist õmmeldakse punane pael seeliku serva tänaseni, lootes rahvauskumuste kohaselt õnnele, tervisel ja kaitstusele. Ka Kihnu sõba muster on pärit ajaloolistelt radadelt. Kasutatud on selle kandi kinnastele väga iseloomulikku troi koekirja ning erinevat mustrijooksu (traditsiooniliselt on muster Kihnu kinnaste laba ja sõrmede osas erinev). Kihnu sõrmkindaid on ajast aega valmistatud nii indigosinisest kui valgest ja –mustast lambavillasest lõngast. Kõik need aegade tagused ideed on kootud ka Ellu salli. Samuti toob Kihnu sõba tänapäeva kaheksakandi ja silmusnelinurga. Viimane märk pidavat saarerahva sõnul nõiamärk olema. Kasutades seda koos teiste sümbolitega, saavat kandja tuge ja jõudu. Eestis ulatub õlakatete kandmise traditsioon kaugesse minevikku. Üleviskerätt ehk sõba peeti rahvariiete hinnatuimaks osaks, mis kuulus põhiliselt piduriiete juurde. Sõbaga käidi külmadel ilmadel kirikus ja külas, soemal ajal lisas riietusele, väärikas sõba käsivarrel, pidulikkust. Sõba tegemine nõudis teiste riietega võrreldes märksa rohkem vilumust. Seetõttu hoiti neid väga ja pärandati põlvest-põlve edasi, samuti nagu sõbakudumise oskusedki.
-
Mõõdud 140 x 200 cm puuvill, must/roheline Lääne-Eesti saartre tekk Muhu lillelises tekis on kokku saanud kahe loojanaise lood, milles on olnud rahvatantsu, koorilaulu, esiemade juhatavat kätt rahvamustrite maailmas ja inimeseks sirgumises. Muhu lilletekis on peidus disainer Marilin Sikkali mõtted eestlasest kui lihtsast ja loodusest inspireeritud inimesest, kelles on alati pisuke romantikat. Koos Helen Vaksa mõtetega ja imetledes Muhu saare õitemerd, sündiski Muhu lilletekk. Muhu kuulsad madalpistes lillkirjad said alguse 19. sajandi viimasel veerandil. Muhu naised käisid lähinaabrite- Lihula käsitöömeistrite, juures tikkimist õppimas. Tikkimistööd olid toona elukutseliste tikkijate pärusmaa. Saanud oma esimesed oskused ja vilumused, kujundasid nobedad ja tarmukad muhulased peagi oma eriilmelise tikkimisstiili. Siiani ühe armastatuima mustri omapära avaldus peamiselt ornamentides, mis olid tolle aja kohta julgelt stiliseeritud. Muhu tikkimistehnikale olid omased pikad, hõredad pisted ja Muhu saarte tikkijate värvilahendused olid enneolematult kirkad. Õite kujundamisel eelistasid Muhu tikkijad kasutada kontrastsete toonide asemel toon toonis lõngu. Lisaks tikkimistehnika omapärale on Muhu naised osanud luua ka täiesti unikaalse mustrimaailma, mille tuntumaiks osaks on rikkalikud lillekooslused. Inspiratsiooni ammutati metsast ja aiapeenrast, puudelt ja lilledelt. Tekkidel looklesid moonid põldudelt, maasikad metsapervest, murtudsüdamed koduaiast ning kadaka-ja kuuseoksad. Polnud ühtegi paika ega hetke, mis kauni silmaga Muhu tikkijatel märkamatuks oleks jäänud. Sõbale säeti õied enamasti segalillekimpudesse ja seoti paelaga uhkeks pundiks. Muhus tavatseti kõiki uhkeid lilli nimetada roosideks - tekiroosid, pätiroosid. Lihtsaid metsalilli, aga kutsuti paiudeks. Muhu omapära tõestab ka veel tõsiasi, et erinevalt paljudest teistest Eesti paikades, tehti Muhus tekil ja sõbal kindlat vahet. Tekk oli kasutusel nii voodikattena kui sallina. Sõba kanti pidulikemal puhkudel. Oma kirevate lilleklompidega olid need aga ühtmoodi uhked ja kaunid mõlemad. Muhu saarele omased õiemustrid köidavad inimesi siiani. Kandku ka Ellu sallide Muhu lilletekk seda aegade tagust looduslikku energiat ja taimede väge tänastele kandjatele.
