Esileht/Erisoovid Ellu sallidelt
+ Näita rohkem
  • Ellu sallid valmistas ERR meenetesarja. Sall kannab endas ERR sõmboolikat ja tunnusvärve. Iga meenega on kaasas ka põnev tooteleht ERR loost. Ringhäälingu ajalugu Eestis ulatub aastasse 1926, kui eetrisse läks esimene raadiosaade. Ellu sallid on loonud selle pika ajaloo tähiseks koostöös ERR-ga meenetesarja, kuhu kuuluvad lipsud, sallid ja rätikud. Eesti Rahvusringhääling alustas tööd 2007. aastal, kui ühendati Eesti Raadio ja Eesti Televisioon. Ning on tänini inimeste jaoks ning inimeste keskel. Nüüdsest jõuab ERR igasse kanti koos Ellu sallide kauni kandi kallistusega.
  • Tikime beebitekile nime või kuupäeva. Saada oma soov, et saaksime pakkumise saata.
  •  Alates maist 2019 kaunistavad Ellu sallide Pöide voodikatted Saaremaal Georg Ots Spa hotelli tube.
    Pöide sõba lugu pärineb Eesti suurima saare - Saaremaa idaküljest, kus veel 20. sajandi algulgi igapäevaselt rahvarõivaid kanti. Ka Georg Ots Spa Hotell Kuressaares on oma interjööris kasutanud Pöide rahvariiete mustreid. Piiskopilinnuse ja soolase mere lähistel asuvas spaahotellis saavadki nüüdsest kokku meie maa omanäolisus mustrid, maitsed, legendid ja ajalookillud, mis mitte ainult eestlaste poolt armastatud ning imetletud, vaid löövaid laineid kaugemalgi.
    Pöide sõba on saanud oma mustri 18.-19. sajandi kirivööst ehk korjatud kirjaga vööst. Vöö valmistamiseks sätiti valmis vöökudumise postile villane ja linane lõim, mis oli täpselt nii pikk kui vöö tulema pidi. Antud ettevalmistust hüüti vöö käärimiseks. Koeks kasutati valdavalt valgeks pleegitatud linast lõnga. Muster oli enamasti geomeetriline, mis tekkis erivärviliste villaste lõngade kokku korjamisel ja mustriks põimisel, mida tunnemegi kirivööna. Vöö kudumise oskus, nagu selle kandminegi, oli laialt levinud. Kirivöö sätiti ümber piha seelikut ning särki hoidma
    Ida-Saaremaa kihelkondade rahvarõivad püüdsid pilku pigem oma lihtsa ja väljapeetud tegumoega. Väärikat ning omanäolist stiili hoiti valdavalt geomeetriliste ornamentide ja valgete toonidega. Seetõttu on Ellu sallide Pöide sõbagi soliidselt linavalge, mis on omakorda iseloomulik ka kirivöö koelõngade traditsioonilisele värvigammale.
    Ellu sallide looming kannab endas meie maa käsitöö -ja rahvariiete pärandit. Hoidkem ja kandkem uhkusega.

  • Rannarahva Muuseum kavandas 2014. aastal näitust „Hõbevalgeim. Rävala kõrgaeg“. Koos tekkis mõte kududa ka sõba, mis kannaks endas lugusid, mis seotud näituse sisuga. Ekspositsioon on pühendatud Eesti president Lennart Merile ning räägib meie esivanemate kuulsusrikkast minevikust ja majanduslikust kõrgajast. Teki kavandi aitas luua loovagentuur Pult, kes oli ühtlasi ka Rannarahva Muuseumi väljapaneku kujunduse autor. Sõba sisaldab 100% puuvilla ja on saadaval suuruses nii 70x180 kui 140x200. Sõba saab osta Rannarahva Muuseumist ja Viimsi Vabaõhumuuseumist. Erilise hooga arenesid kaubandussuhted 11.sajandi keskel, kui õpiti ära kasutama Rävalast mööduvaid laevateid. Sõja- ja kaubaretki üle Läänemere korraldati nii ida- kui lääne suunal. Neid kaugeid aegu peetakse läänemeresoomlaste kaubanduse kõrgajaks, mis peegeldub Põhja-Eestist ja ennekõike Rävala maakonnast avastatud hõbeaarete suures hulgas. 11. sajandi teisest poolest ja 12. sajandi algusest on Eestist leitud kordades rohkem hõbeaardeid kui mistahes teisel maal siin Põhjatähe all. Hõbeda pani liikuma kaubanduse edenemine. Rävalased olid nimelt kanged rauapõletajad, kelle raud oli teistes Läänemeremaades kõrgelt hinnatud Seepärast oleme selle perioodi Eesti president Lennart Meri kirjutatud raamatu „Hõbevalge: Reisikiri tuulest ja muinasluulest“ ainetel nimetanud hõbevalgeks. Näitusest inspireeritud Ellu sallide toodetel kasutatud motiivid on laenatud Eestimaa mullast avastatud viikingiaegsetelt aarde- ja ehteleidudelt: muuhulgas rinnanõeladelt, Araabia müntidelt ja ripatsitelt. Hõbevalgeima sarja esemetesse on peidetud eestlaste muinasaegne vägi ja rikkus – meie hõbevalgeim minevik. Hoidkem neid sümboleid kui märke meie muistsest rikkusest usus ja teadmises, et uus kõrgaeg on taas tulekul. Rannarahva muuseumi tootesari Hõbevalgeim tunnistati muuseumimeene konkursil eripreemia vääriliseks. Meenete hulgas olid ka muistsete sümbolitega kujundatud Ellu sallid. Muuseumi eestvedamisel sündinud projekti eesmärk oli koos Eesti tootjate ja disaineritega äratada ellu sümbolid, mis kaunistasid muinaseestlaste ehteid ja tarbeesemeid. Kanname uhkusega!    
  • Viienda sünnipäeva puhuks, aastal 2015, kujundasime koos disainer Marilin Sikkaliga Muhu lillemotiividega voodikatte. Muhu lillelises sallis on kokku saanud kahe loojanaise lood, milles on olnud rahvatantsu, koorilaulu, esiemade juhatavat kätt rahvamustrite maailmas ja inimeseks saamises. Eestis armastatud lillemotiivid on kimpudesse säetud ja voogavalt tekile laotatud. Kaunid õied kannavad endas looduslikku energiat ja taimede väge. Teki toonid on inspireeritud Marilini kollektsioonist "Muhu lillevägi”. Materjal: puuvill, suurus: 145x200 cm. ädalal toimuvale Mardilaadale.
  • Ellu sallidel sündis 2016.aastal Hiiumaa meretekk. Ellu sallidel sündis uus meretekk, mis on loodud Hiiumaa meremeeste ja 2016. aastal tähistatava merekultuuriaasta auks. Rannaäärsete rahvaste merekultuur peegeldub kultuuripärandis, mis hõlmab endas nii eluviisi, müüte kui ka traditsioone. Merekultuur on aardekirst paljudest kultuuritahkudest, millele lisavad värve ja toone meremeeste jutustatud lood, mis igat põlve rikastama jäävad. Ellu sallide meretekk kõneleb lugudest, mis viitavad kaudselt isegi muistsetele viikingitele. Kas Hiiumaad on puudutanud kuulsad viikingid naaberkallastelt, ei julgeta täpselt kinnitada. Küll annab siinse rahva sidemetest märku põhjamaalastega loomanahka meenutava riidest rüi ehk mereteki kasutamine. Mida vähemaks jäi kaugeid mereretki, seda õhemaks muutusid tekid. Ometi oli rüil kaua aega kindel koht Hiiumaa pruutide kaasavarakirstus. Hiljem oli rüi eeskujuks koduskootud villasele meretekile ehk sõbale. Rüi pind oli kaetud narmastega,, mille eesmärgiks oli anda merel seilajale ohkem sooja. Hilisemate meretekkide ilustamiseks kasutati ruute, mille suurus oli Hiiu eri paigus erinev. Ellu sallide meretekki katavad nii väiksemad kui suuremad ruudud, pidades meeles igat Hiiuma kaunist kanti. Legendid räägivad, et Hiiumaa mereteki omapäraks oli tasku, kuhu sai külmaga oma jalad sooja panna. Kõik need lood ja mitmed teisedki on kootud Ellu sallide meretekki Hiiumaa Muuseumi teadusdirektori Helgi Põllo ja Hiiumaa traditsioonide elustaja Heli Handorfi mõtetega ja kaasabil. Mereteki keskosa on kaetud suuremate ja äär kitsamate ruutudega. Sõba toon sai inspiratsiooni Hiiumaa Muuseumi tekstiilikogust, kus võib näha nii hallikaid, mustjaid, lambapruune kui ka sinist tooni tekke ja suurrätte. Kuna tekkide kudumine nõudis palju aega ja vilumust, peeti neid hinnalisteks ning kasutati uhkusega perefotode tausta kaunistusena. Hiiumaa käsitöö peidab endas alati väikest vimkat, mis tõestab hiidlaste head huumorimeelt. Ellu sallide mereteki vimkaks on laeva rooliratas, mille loojaks võib pidada üht Hiiumaa nobedat naist Kõrgessaarest Pihla külast, kes oma mereteki just rooliratast meenutava tikandiga terveks paikas. Las see sümbol tüürib inimesi ikka ja alati nii elus kui merel õigesse sadamasse.
  •  Ellu sallide Halliste padjaktted telliti ühe suure aiapeo tarvis, et kõik külalised saaksid mõnusat õhtut nautida

     

  •  Kihnu ja Eesti mustrid pakuvad nüüdsest kodutunnet Austria külakeses Saalbachī. Suusakeskuse lumiste nõlvade vahel asuvat hotelli Mulk kaunistavad Ellu sallide padjakatted.

     

  •  Eelmisel aastal paluti mul luua Riigikogule meentesari. Kui väljapeetud võivad välja näha omariiklusega seotud sümbolid ! Ellu sallide loodud meeneteseeria, mis koosneb erinevatest kaelasallidest, rinnarätidest ja meestelipsudest on nüüdsest Eesti riigi esindajate kingikotis tutvustamaks maailmale Eestit. Iga meenega on kaasas tooteleht, mis peaks olema põnev ugemine meie riigi ühest tätsamast hoonest igale kingisaajale.

     

  • Eelmisel aastal tehti mulle ettepanek luua Riigikogu jaoks sõba, mis esindaks ja tutvustaks Eestit. Saabus aeg, mis oli täis haaravat lugemist Riigikogu kohta ning olen siiani ütlemata tänulik sellise erakordse töö, kogemuse ja idee eest. Väga inspireerivaks osutus Riigikogu hoone sümboolika kujunemine. Lood ajaloost ja arhitektuurist panid aluse ka Ellu sallide Riigikogu sallisiksaki ja saehammaste mustri kujunemisele.

    Riigikogu Ellu salli kaunistavad Riigikogu hoone sümboolika ja toonid, mis ajalooliselt viitasid parlamentaarsele tegevusele.

  • Sõbadest rääkides ei saa mainimata jätta sõlge. Sõlgesid kasutati rõivaste kinnitusvahendiks. Sõbasi kinnitas jõukam naine sõlega, vaesem lõngaga. Meie esivanemad uskusid, et ehete helin ja kõlin on kurja peletava toimega. Rinda ehtiv sõlg kaitses ühtlasi punkti südame energiakeskuse kohal, mis arvati olevat eriti tundlik kurjade-halbade jõudude ning mõjude suhtes. Tavaliselt oli rinnaehe valmistatud, kas hõbedast või mõnest vähemväärtuslikumast metallist. Sõled erinesid paikkonniti suuruse, kuju ja kaunistuste poolest. Põhja- ja Lääne-Eestis, Hiiumaal, Muhu saarel ja Sõrve poolsaarel kaunistati preese eriti uhkelt - värviliste (enamasti punaste) klaastahukustega. ARS-i maja kunstnikud on loonud kaunid sõled.
  •  Eelmisel aastal palus Kalanduse teabekeskus luua nende headele töötajatele ja koostööpartneritele merendusega seotud tekk. Algas põnev aeg, mis sündis haruldasest mustrikirjast inspireeritud Muhu meretekk.

    Äsja valminud Ellu sallide Muhu meretekk on leidnud inspiratsiooni omanäolisest mustrigammast. Muhu meretekki on kootud mustrid, mis leitud 1905. aastast saladusliku E. Nõu loodud lapivaibalt, mida kaunistavad harvaesinevate sümbolitega mustrikiri.

    Ellu sallide looja Helen Vaks kirjeldab uue sõba saamislugu järgmiselt: „Läbi aegade on meie armsad esiemad tikkinud ja koonud peamiselt lindude ja lillede keelt, ka looma ornamente, aga vähem laevasid ja ankruid. Seetõttu oli minu üllatus väga suur, kui avastasin Muhu lapivaiba, mida ehtisid neli laeva ankrut.“

    Helen Vaksa sõnul armastati Eesti saartel kaunistada sõbad ja sallid põhiliselt kaheksakandiga, mis tähendas maagilist õnnetähte ning oli Põhjanaela sümbolina suuna näitajaks. „Rannarahvas lisas sageli kaheksaharuliste tähtede sisse keerukaid ning mitmekihilisi kujundeid - ruute, rombe, kolmnurki, riste. Antud viisil tugevdasid käsitöömeistrid justkui veelgi mustrite väge, kaitsmaks kandjaid, kes pidid isepäise mereeluga igapäevaselt rinda pistma,“ ütleb Vaks. „See on hea näide kuidas vanasti olid kõik omavahel seotud ja kuidas loodusel ja eluolul oli oma osa iga piirkonna käsitöö eripärade kujunemisel. Eks see selgitab ka arhiivist leitud lapivaiba nelja ankru sündimislugu,“ lisab Helen Vaks, kelle südameasjaks on au sees hoida sõba kandmise traditsioon ning Eesti mustrid.

    Muhu mereteki autor Vaks peab põnevaks mitte ainult rahvusliku käsitöötraditsioonidega seotud märke ja valmistamise tavasid, vaid ka värve. Tema sõnul kõnelevad Ellu sallide Mereteki sinine ning must toon taaskord kauni loo ühe paikkonna omapärast: “Ehkki siniseid õisi leidub paljudel taimedel, on lõnga külge sinist karva andvaid taimi vähe. Eestis ning ka ülejäänud Euroopas kasvab looduslikult vaid pea üksainus taim, millega sai ka muistsel ajal hõlpsasti kõikvõimalikke siniseid värve saavutada – sinerõigas. Muhu saar oli nendest vähestest piirkondadest, kus antud haruldus juuri ajas,” räägib Helen Vaks. Ta lisab: „Sama on Muhu musta tooniga. Saadakse seda mustjatest kadakamarjadest, mida külvab emake loodus ohtralt just Muhu saarele.“

    Ellu sallide Muhu meretekk on mõõtudes 70x180 cm ja on valmistatud puuvillasest lõngast. Eesti käsitöötraditsioonidest kantud sõba on võimalik soetada nii internetipoest kui disaini- ja käsitööpoodidest üle Eesti. Rohkem infot ja põnevat lugemist sõbade kohta leiab: www.ellusallid.ee.