+ Näita rohkem
-
Mõõdud 140 x 200 cm 100% puuvill hall/beez Muhu vati mustriga tekk on loodud muusikafestivali Juu Jääb 20. juubeliks. Varrastel kootud kampsuneid ehk vatte (teisisõnu ka villsärke, soesärke) hakati Muhus kuduma 19. sajandi teisel poolel. Vatid olid nii eest nööbitavad kui ülepea käivad, nii lihtsama kui kaunima moega. Enamasti olid need tumedavärvilised, aga leidus ka valgeid. Kirjatud vatte valmistati hilisematel aegadel ning enim armastatud mustriks oli männamuster. Ka Ellu sallid on kudunud oma Muhu sallidesse männamustri, mille ajalugu olevat saanud alguse Tamse valla kandi oranži -musta värvilistest meestevattidest, mis on populaarsed tänini. Lisaks tuntud männamustritele iseloomustab vatte aukartustäratav mustritihedus. Neid meesteriideid kooti väga korralikult ja hoolega. Kõige uhkemad vatid kooti suure armastuse ajel - pruutidel oli kombeks valmistada antud rõivaeset oma peigmeestele, pulmadeks. Imetlust pälvib ka detailiderikkus. Meie esiemades vallandusid tõelised moedisaineri oskused. Vatte ilmestasid huvitavaid detailid küll kaelustel, taskuklappidel ja varrukasuudel. Üks väga nutikaks peensus asub vati seljaosas millel on lausa oma nimi – vati nipp. Antud nimetus tuleneb maainimese argipäevast, kanal on teatavasti just taolise kolmnurkse kujuga taguosa – kana nipp. Selline raskust andev lisadetail, nn nipp, kooti vati seljatüki alaserva, aidates rõival kummardumisel vöö vahel püsida ja selja soojas hoida. Stiliseeritud kujul on tekk kootud halli ja beeži puuvillase lõngaga. Kõik mainitud lood kinnitavad Muhu saare käsitöö rikkusest, mida peetakse Eesti rahvakunstis üheks kirkamaks ja mustriküllasemaks. Hoidkem meie mustreid, kandkem meie mustreid.
-
Mõõdud 140 x 200 cm 100% puuvill Muhu vati mustriga tekk on loodud muusikafestivali Juu Jääb 20. juubeliks. Varrastel kootud kampsuneid ehk vatte (teisisõnu ka villsärke, soesärke) hakati Muhus kuduma 19. sajandi teisel poolel. Vatid olid nii eest nööbitavad kui ülepea käivad, nii lihtsama kui kaunima moega. Enamasti olid need tumedavärvilised, aga leidus ka valgeid. Kirjatud vatte valmistati hilisematel aegadel ning enim armastatud mustriks oli männamuster. Ka Ellu sallid on kudunud oma Muhu sallidesse männamustri, mille ajalugu olevat saanud alguse Tamse valla kandi oranži -musta värvilistest meestevattidest, mis on populaarsed tänini. Lisaks tuntud männamustritele iseloomustab vatte aukartustäratav mustritihedus. Neid meesteriideid kooti väga korralikult ja hoolega. Kõige uhkemad vatid kooti suure armastuse ajel - pruutidel oli kombeks valmistada antud rõivaeset oma peigmeestele, pulmadeks. Imetlust pälvib ka detailiderikkus. Meie esiemades vallandusid tõelised moedisaineri oskused. Vatte ilmestasid huvitavaid detailid küll kaelustel, taskuklappidel ja varrukasuudel. Üks väga nutikaks peensus asub vati seljaosas millel on lausa oma nimi – vati nipp. Antud nimetus tuleneb maainimese argipäevast, kanal on teatavasti just taolise kolmnurkse kujuga taguosa – kana nipp. Selline raskust andev lisadetail, nn nipp, kooti vati seljatüki alaserva, aidates rõival kummardumisel vöö vahel püsida ja selja soojas hoida. Stiliseeritud kujul on tekk kootud sinise ja valge puuvillase lõngaga. Kõik mainitud lood kinnitavad Muhu saare käsitöö rikkusest, mida peetakse Eesti rahvakunstis üheks kirkamaks ja mustriküllasemaks. Hoidkem meie mustreid, kandkem meie mustreid.
-
Mõõdud 140 x 200 cm 70%puuvill, 30%polüester Lääne-Eesti saarte tekk/voodikate Muhus, erinevalt paljudest teistest kohtadest, tehti sõbal ja tekil vahet – sõba oli suurem.Seal kasutati vooditekki ka üleviskena õlgadel.Tekkide tikkimisega tehti Muhus algust enne Esimest maailmasõda. Selliseid tikitud tekke valmistasid elukutselised tikkijad. Muhu tikandid on omapärased ja väga iseloomulikud Muhu saare elanikele. Muhu tikandid jagunevad kahte suurde gruppi – geomeetrilisse ja taimelisse. Kõige tüüpilisem, kõige enam tarvitatud ja vanim muhu geomeetrilise kirja motiiv on suletud korrapärasesse kaheksanurka. Villastel tekkidel kasutati palju kaheksanurga motiivi, mida nimetati muhu männaks ning peeti õnne ja taassünni märgiks. Muhu sallil on näha Muhu männakirja motiivi.
-
Mõõdud 140 x 165 cm 100% puuvill Lääne-Eesti saarte sõba Kihelkonnas säilis kuni 19.sajandi keskpaigani traditsioonilise õlakattena villane, sinisevalgeruuduline pikk vaip ehk tekk. Sinine värv väljendas endas taevast ja mõtlemist.Ruudulise dekooriga sõba kanti üle õla visatuna. 19.sajandi lõpul hakati valmistama suuremaruudulisi vaipu. Vaibakangaid hakati kuduma laiematena ja õmmeldi kokku kahest kangalaiast. Valmis kootud ruudulised vaibad vanutati ehk uhuti hästi paksuks.Nii pidasid need vastu vahel mitu inimpõlve.
-
Mõõdud 70 x 180 cm 70%puuvill, 30%lina Lääne-Eesti saarte sall Saaremaa lillornamendi näol on loodud äärmiselt rikas, värvierk, mitmekesine ning omalaadne, ainult Saaremaale omane tikandidekoor.Saaremaa mustrite puhul on omapärane tihe sugulusjoon. Sarnaseid detaile on Saaremaal kasutatud nii tanudel, käistel, vöödel. Saaremaa sall on inspireeritud Jämaja vöökirjast. Vööga seoti rõivad kinni, selle külge kinnitati tarbeesemeid ja ehteid. Vöökudumisoskus oli laialt levinud, seda õppisid juba noored tütarlapsed. Kudumistehnika järgi olid enamlevinud kõlavöö ja kirivöö. Kõlavöö oli kitsas ja pikk ning selle pind oli tavaliselt mõlemalt poolt ühesugune. Saaremaa vaiba loomisel soovin tänada Anita Kütti ja Ulvi Põldu
-
Mõõdud 105 x 180 cm 70%puuvill, 30%lina Lääne-Eesti saarte sall Saaremaa lillornamendi näol on loodud äärmiselt rikas, värvierk, mitmekesine ning omalaadne, ainult Saaremaale omane tikandidekoor.Saaremaa mustrite puhul on omapärane tihe sugulusjoon. Sarnaseid detaile on Saaremaal kasutatud nii tanudel, käistel, vöödel. Saaremaa sall on inspireeritud Jämaja vöökirjast. Vööga seoti rõivad kinni, selle külge kinnitati tarbeesemeid ja ehteid. Vöökudumisoskus oli laialt levinud, seda õppisid juba noored tütarlapsed. Kudumistehnika järgi olid enamlevinud kõlavöö ja kirivöö. Kõlavöö oli kitsas ja pikk ning selle pind oli tavaliselt mõlemalt poolt ühesugune. Saaremaa vaiba loomisel soovin tänada Anita Kütti ja Ulvi Põldu
-
Mõõdud 105 x 180 cm 70%puuvill, 30%lina Lääne-Eesti saarte sall Saaremaa lillornamendi näol on loodud äärmiselt rikas, värvierk, mitmekesine ning omalaadne, ainult Saaremaale omane tikandidekoor.Saaremaa mustrite puhul on omapärane tihe sugulusjoon. Sarnaseid detaile on Saaremaal kasutatud nii tanudel, käistel, vöödel. Saaremaa sall on inspireeritud Jämaja vöökirjast. Vööga seoti rõivad kinni, selle külge kinnitati tarbeesemeid ja ehteid. Vöökudumisoskus oli laialt levinud, seda õppisid juba noored tütarlapsed. Kudumistehnika järgi olid enamlevinud kõlavöö ja kirivöö. Kõlavöö oli kitsas ja pikk ning selle pind oli tavaliselt mõlemalt poolt ühesugune. Saaremaa vaiba loomisel soovin tänada Anita Kütti ja Ulvi Põldu
-
Mõõdud 35 x 180 cm 70%puuvill, 30%lina Hiiumaa sall on inspireertitud Pühalepa rahvariietest. Pühalepa on imeline koht, Paik,mis andis inspiratsiooni ka salli loojale, hiidlasele Magnus Lõppele.Sõba toonid on võetud Hiiumaa vanimast ülerõivast – laikuub, mis oli õmmeldud lambapruunist villasest kangast. Kuub ehk jäku oli Hiiumaal väga armastatud. Seda kandsid nii naised kui mehed.
-
Mõõdud 70 x 180 cm 70%puuvill, 30%lina Lääne-Eesti saarte sall Hiiumaa sall on inspireertitud Pühalepa rahvariietest. Pühalepa on imeline koht, Paik,mis andis inspiratsiooni ka salli loojale, hiidlasele Magnus Lõppele.Sõba toonid on võetud Hiiumaa vanimast ülerõivast – laikuub, mis oli õmmeldud lambapruunist villasest kangast. Kuub ehk jäku oli Hiiumaal väga armastatud. Seda kandsid nii naised kui mehed.
-
Mõõdud 105 x 180 cm 70%puuvill, 30%lina Lääne-Eesti saarte sall Hiiumaa sall on inspireertitud Pühalepa rahvariietest. Pühalepa on imeline koht, Paik,mis andis inspiratsiooni ka salli loojale, hiidlasele Magnus Lõppele.Sõba toonid on võetud Hiiumaa vanimast ülerõivast – laikuub, mis oli õmmeldud lambapruunist villasest kangast. Kuub ehk jäku oli Hiiumaal väga armastatud. Seda kandsid nii naised kui mehed.
