Eestis ulatub õlakatete kandmise traditsioon kaugesse minevikku.
Üleviskerätti ehk sõba peeti rahvariiete hinnatuimaks osaks, mis kuulus põhiliselt piduriiete juurde. Sõbaga käidi külmal ajal kirikus ja külas, soemal ajal lisas sõba riietusele pidulikkust käsivarrel kokkupanduna. 19.sajandil kuulus sõba mõnel pool ka pruudi ülikonna juurde, kattes teel peigmehe koju pruudi nägu. Alles pärale jõudes võeti sõba ära. Sõba tegemine nõudis teiste riietega võrreldes märksa rohkem vilumust. Seetõttu hoiti neid väga ja pärandati põlvest-põlve edasi, samuti nagu sõbakudumise oskuseidki. Muistseid ühelaidseid linaseid ja villaseid sõbasid valmistati lihtsas kudumistehnikas. Värvilt olid sõbad sel ajal arvatavasti naturaalset villatooni valged, hallid ja pruunid, aja möödudes juba ka taimsete värvainetega toonitud punased ja sinised. Ääre kaunistamisel kasutati
lihtsat palistust, värviliste mustritega kõlapaelu, narmaid, lõngast tutte. Hiljem hakati kootud sõbasid kaunistama erinevate kaunistusvõtete – pilude, kirjade, triipude, ruutude ja muude mustritikanditega. Tunded, unistused ja soovid tikiti kui loitsud piste piste haaval sümbolitesse ja tekkidesse. Niimoodi sai teki sisse vägi, mis kandjat kaitsema pidi.
Olenevalt piirkonnast, on vaiba eelkäijat – sõba, kutsutud erinevate nimedega: sall, villane naistevaip, vihmavaip, tekk, suurrätt, vooditekk, sõuke, kõrik, saanivaip, kattevaip, saarte meretekk, sõidutekk, soojarätt, villane, hõlmik, käepäälne tekk, õlalinik jne. Paikkonna eripärast tulenevalt on ka meie toodetel erinevad nimetused.
+ Näita rohkem
-
Suurus 35x200, 100%puuvill Lääne-Eesti sõba loob kauniks perepuu motiiv, mis tähistab põliste kommete kohaselt pere õnne ja soovide täitumisest. Need on lood ja mustrid, millega pühitsevad Ellu sallid meie ühise kodu - Eesti Vabariik 100, auväärset pidupäeva. Lääne-Eesti sõba on leidnud oma väe ja ilu Läänemaal armastatud perepuu motiivist. Olles selle kandi pulmatekkidel enim levinud kaunistus, tikiti seda piirkonniti erienavlt. Läänemal olla kasutatud naastpõime tehnikat ning puu olevat kujutatud pigem tõetruult ja lihtsasti äratuntavalt. Muhu saarel olid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses valmistatud pulmatekid hoopiski ristpistes ning tikandid külluslikult väljendusrikkad, tundudes lausa muinasjutuna.
-
Suurus 70x200, 100%puuvill Lääne-Eesti sõba Kihnu sõba sündimisel on suur roll Eesti austatud tekstiilikunstniku Anu Raua loomepärandil. Tema poolt kogutud ja armastatud Kihnu kindamustrid pakuvad inimestele, Kihnu sõbasse kootuna, õnne ja tervist. Kihnu on Eesti imeline saar, kus tänaseni kantakse rahvarõivad -körte ja rätikuid, troisid ja kapõtasid (meeste sokid) pea igapäevaselt. Sealsed elanikud peavad lugu põlistest kommetest ja uskumustest. Tänu kihnlaste ustavusele oma kodupaiga iidsetele tavadele on õnnestunud Anu Raual säilitada Kihnu värvilised ja rikkalike detailidega mustrid ja tekstiilid. Rahvakunsti koguja loomepärand ehib nüüdsest nii Ellu sallide Kihnu sõba kui Heimtali koduloomuuseumi varasalvesid. Kihnu sõba punane on eeskuju saanud vanadest aegadest, kui Kihnu rahvarõivaid värviti punaseks madarapunase juurega. Punasele toonile omistati raviv ja haigusi tõrjuv toime. Olenemata seeliku värvist õmmeldakse punane pael seeliku serva tänaseni, lootes rahvauskumuste kohaselt õnnele, tervisel ja kaitstusele. Ka Kihnu sõba muster on pärit ajaloolistelt radadelt. Kasutatud on selle kandi kinnastele väga iseloomulikku troi koekirja ning erinevat mustrijooksu (traditsiooniliselt on muster Kihnu kinnaste laba ja sõrmede osas erinev). Kihnu sõrmkindaid on ajast aega valmistatud nii indigosinisest kui valgest ja –mustast lambavillasest lõngast. Kõik need aegade tagused ideed on kootud ka Ellu salli. Samuti toob Kihnu sõba tänapäeva kaheksakandi ja silmusnelinurga. Viimane märk pidavat saarerahva sõnul nõiamärk olema. Kasutades seda koos teiste sümbolitega, saavat kandja tuge ja jõudu. Eestis ulatub õlakatete kandmise traditsioon kaugesse minevikku. Üleviskerätt ehk sõba peeti rahvariiete hinnatuimaks osaks, mis kuulus põhiliselt piduriiete juurde. Sõbaga käidi külmadel ilmadel kirikus ja külas, soemal ajal lisas riietusele, väärikas sõba käsivarrel, pidulikkust. Sõba tegemine nõudis teiste riietega võrreldes märksa rohkem vilumust. Seetõttu hoiti neid väga ja pärandati põlvest-põlve edasi, samuti nagu sõbakudumise oskusedki.
-
140x200 100%puuvill, must/punane Lääne-Eesti Kihnu teki sündimisel on suur roll Eesti austatud tekstiilikunstniku Anu Raua loomepärandil. Tema poolt kogutud ja armastatud Kihnu kindamustrid pakuvad inimestele, Kihnu tekki kootuna, õnne ja tervist. Kihnu on Eesti imeline saar, kus tänaseni kantakse rahvarõivad -körte ja rätikuid, troisid ja kapõtasid (meeste sokid) pea igapäevaselt. Sealsed elanikud peavad lugu põlistest kommetest ja uskumustest. Tänu kihnlaste ustavusele oma kodupaiga iidsetele tavadele on õnnestunud Anu Raual säilitada Kihnu värvilised ja rikkalike detailidega mustrid ja tekstiilid. Rahvakunsti koguja loomepärand ehib nüüdsest nii Ellu sallide Kihnu tekk kui Heimtali koduloomuuseumi varasalvesid. Kihnu teki punane on eeskuju saanud vanadest aegadest, kui Kihnu rahvarõivaid värviti punaseks madarapunase juurega. Punasele toonile omistati raviv ja haigusi tõrjuv toime. Olenemata seeliku värvist õmmeldakse punane pael seeliku serva tänaseni, lootes rahvauskumuste kohaselt õnnele, tervisel ja kaitstusele. Ka Kihnu teki muster on pärit ajaloolistelt radadelt. Kasutatud on selle kandi kinnastele väga iseloomulikku troi koekirja ning erinevat mustrijooksu (traditsiooniliselt on muster Kihnu kinnaste laba ja sõrmede osas erinev). Kihnu sõrmkindaid on ajast aega valmistatud nii indigosinisest kui valgest ja –mustast lambavillasest lõngast. Kõik need aegade tagused ideed on kootud ka Ellu salli. Samuti toob Kihnu tekk tänapäeva kaheksakandi ja silmusnelinurga. Viimane märk pidavat saarerahva sõnul nõiamärk olema. Kasutades seda koos teiste sümbolitega, saavat kandja tuge ja jõudu.
-
Suurus 70x200 100%puuvill, hall/beež Lääne-Eesti Kihnu teki sündimisel on suur roll Eesti austatud tekstiilikunstniku Anu Raua loomepärandil. Tema poolt kogutud ja armastatud Kihnu kindamustrid pakuvad inimestele, Kihnu tekki kootuna, õnne ja tervist. Kihnu on Eesti imeline saar, kus tänaseni kantakse rahvarõivad -körte ja rätikuid, troisid ja kapõtasid (meeste sokid) pea igapäevaselt. Sealsed elanikud peavad lugu põlistest kommetest ja uskumustest. Tänu kihnlaste ustavusele oma kodupaiga iidsetele tavadele on õnnestunud Anu Raual säilitada Kihnu värvilised ja rikkalike detailidega mustrid ja tekstiilid. Rahvakunsti koguja loomepärand ehib nüüdsest nii Ellu sallide Kihnu tekk kui Heimtali koduloomuuseumi varasalvesid. Ka Kihnu teki muster on pärit ajaloolistelt radadelt. Kasutatud on selle kandi kinnastele väga iseloomulikku troi koekirja ning erinevat mustrijooksu (traditsiooniliselt on muster Kihnu kinnaste laba ja sõrmede osas erinev). Kihnu sõrmkindaid on ajast aega valmistatud nii indigosinisest kui valgest ja –mustast lambavillasest lõngast. Kõik need aegade tagused ideed on kootud ka Ellu salli. Samuti toob Kihnu tekk tänapäeva kaheksakandi ja silmusnelinurga. Viimane märk pidavat saarerahva sõnul nõiamärk olema. Kasutades seda koos teiste sümbolitega, saavat kandja tuge ja jõudu.
-
140x200 100%puuvill Kihnu teki sündimisel on suur roll Eesti austatud tekstiilikunstniku Anu Raua loomepärandil. Tema poolt kogutud ja armastatud Kihnu kindamustrid pakuvad inimestele, Kihnu tekki kootuna, õnne ja tervist. Kihnu on Eesti imeline saar, kus tänaseni kantakse rahvarõivad -körte ja rätikuid, troisid ja kapõtasid (meeste sokid) pea igapäevaselt. Sealsed elanikud peavad lugu põlistest kommetest ja uskumustest. Tänu kihnlaste ustavusele oma kodupaiga iidsetele tavadele on õnnestunud Anu Raual säilitada Kihnu värvilised ja rikkalike detailidega mustrid ja tekstiilid. Rahvakunsti koguja loomepärand ehib nüüdsest nii Ellu sallide Kihnu tekk kui Heimtali koduloomuuseumi varasalvesid. Ka Kihnu teki muster on pärit ajaloolistelt radadelt. Kasutatud on selle kandi kinnastele väga iseloomulikku troi koekirja ning erinevat mustrijooksu (traditsiooniliselt on muster Kihnu kinnaste laba ja sõrmede osas erinev). Kihnu sõrmkindaid on ajast aega valmistatud nii indigosinisest kui valgest ja –mustast lambavillasest lõngast. Kõik need aegade tagused ideed on kootud ka Ellu salli. Samuti toob Kihnu tekk tänapäeva kaheksakandi ja silmusnelinurga. Viimane märk pidavat saarerahva sõnul nõiamärk olema. Kasutades seda koos teiste sümbolitega, saavat kandja tuge ja jõudu.
-
Mõõdud 75 x 180 cm 70% puuvill 30%lina Lääne-Eesti Pärnumaal olid tuntud peenest villasest riidest sõbad ja magamisvaiba suurusega tekid,mis võeti kirikusse minnes käe peale, neid nimetati ka käepäälseteks tekkideks. Üldiselt kanti Lääne-Eestis sõba ristipidi õlgadel.Eesti rahvarõivaste omapära väljendub kaunites tikandites ja ka Pärnumaa sallil on kasutatud omanäolise ornamendiga Mihkli tanutikandit, mis on tikitud musta villase lõngaga.
-
Mõõdud 35 x 180 cm 70% puuvill/30%lina Pärnumaal olid tuntud peenest villasest riidest sõbad ja magamisvaiba suurusega tekid,mis võeti kirikusse minnes käe peale, neid nimetati ka käepäälseteks tekkideks. Üldiselt kanti Lääne-Eestis sõba ristipidi õlgadel.Eesti rahvarõivaste omapära väljendub kaunites tikandites ja ka Pärnumaa sallil on kasutatud omanäolise ornamendiga Mihkli tanutikandit, mis on tikitud musta villase lõngaga.
-
Mõõdud 105 x 180 cm 70% puuvill 30%lina, must/beež Lääne-Eesti sõba Pärnumaal olid tuntud peenest villasest riidest sõbad ja magamisvaiba suurusega tekid,mis võeti kirikusse minnes käe peale, neid nimetati ka käepäälseteks tekkideks. Üldiselt kanti Lääne-Eestis sõba ristipidi õlgadel.Eesti rahvarõivaste omapära väljendub kaunites tikandites ja ka Pärnumaa sallil on kasutatud omanäolise ornamendiga Mihkli tanutikandit, mis on tikitud musta villase lõngaga.
-
Mõõdud 145 x 200 cm 70% puuvill 30%lina Lääne-Eesti tekk Pärnumaal olid tuntud peenest villasest riidest sõbad ja magamisvaiba suurusega tekid,mis võeti kirikusse minnes käe peale, neid nimetati ka käepäälseteks tekkideks. Üldiselt kanti Lääne-Eestis sõba ristipidi õlgadel.Eesti rahvarõivaste omapära väljendub kaunites tikandites ja ka Pärnumaa sallil on kasutatud omanäolise ornamendiga Mihkli tanutikandit, mis on tikitud musta villase lõngaga.
-
Mõõdud 75 x 180 cm 70% puuvill 30%lina Lääne-Eesti sõba Pärnumaal olid tuntud peenest villasest riidest sõbad ja magamisvaiba suurusega tekid,mis võeti kirikusse minnes käe peale, neid nimetati ka käepäälseteks tekkideks. Üldiselt kanti Lääne-Eestis sõba ristipidi õlgadel.Eesti rahvarõivaste omapära väljendub kaunites tikandites ja ka Pärnumaa sallil on kasutatud omanäolise ornamendiga Mihkli tanutikandit, mis on tikitud valge villase lõngaga.
-
Mõõdud 35 x 180 cm 70% puuvill/30%lina Pärnumaal olid tuntud peenest villasest riidest sõbad ja magamisvaiba suurusega tekid,mis võeti kirikusse minnes käe peale, neid nimetati ka käepäälseteks tekkideks. Üldiselt kanti Lääne-Eestis sõba ristipidi õlgadel.Eesti rahvarõivaste omapära väljendub kaunites tikandites ja ka Pärnumaa sallil on kasutatud omanäolise ornamendiga Mihkli tanutikandit, mis on tikitud valge villase lõngaga.
-
Suurus 70x200, 100%puuvill, sinine/must Lääne-Eesti/Perepuu sõba
Lääne-Eesti sõba loob kauniks perepuu motiiv, mis tähistab põliste kommete kohaselt pere õnne ja soovide täitumisest. Need on lood ja mustrid, millega pühitsevad Ellu sallid meie ühise kodu - Eesti Vabariik 100, auväärset pidupäeva.
Lääne-Eesti sõba on leidnud oma väe ja ilu Läänemaal armastatud perepuu motiivist. Olles selle kandi pulmatekkidel enim levinud kaunistus, tikiti seda piirkonniti erienavlt. Läänemal olla kasutatud naastpõime tehnikat ning puu olevat kujutatud pigem tõetruult ja lihtsasti äratuntavalt. Muhu saarel olid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses valmistatud pulmatekid hoopiski ristpistes ning tikandid külluslikult väljendusrikkad, tundudes lausa muinasjutuna.
