Esileht/Põhja-Eesti sall

Eestis ulatub õlakatete kandmise traditsioon kaugesse minevikku.
Üleviskerätti ehk sõba peeti rahvariiete hinnatuimaks osaks, mis kuulus põhiliselt piduriiete juurde. Sõbaga käidi külmal ajal kirikus ja külas, soemal ajal lisas sõba riietusele pidulikkust käsivarrel kokkupanduna. 19.sajandil kuulus sõba mõnel pool ka pruudi ülikonna juurde, kattes teel peigmehe koju pruudi nägu. Alles pärale jõudes võeti sõba ära. Sõba tegemine nõudis teiste riietega võrreldes märksa rohkem vilumust. Seetõttu hoiti neid väga ja pärandati põlvest-põlve edasi, samuti nagu sõbakudumise oskuseidki. Muistseid ühelaidseid linaseid ja villaseid sõbasid valmistati lihtsas kudumistehnikas. Värvilt olid sõbad sel ajal arvatavasti naturaalset villatooni valged, hallid ja pruunid, aja möödudes juba ka taimsete värvainetega toonitud punased ja sinised. Ääre kaunistamisel kasutati lihtsat palistust, värviliste mustritega kõlapaelu, narmaid, lõngast tutte. Hiljem hakati kootud sõbasid kaunistama erinevate kaunistusvõtete – pilude, kirjade, triipude, ruutude ja muude mustritikanditega. Tunded, unistused ja soovid tikiti kui loitsud piste piste haaval sümbolitesse ja tekkidesse. Niimoodi sai teki sisse vägi, mis kandjat kaitsema pidi. Olenevalt piirkonnast, on vaiba eelkäijat – sõba, kutsutud erinevate nimedega: sall, villane naistevaip, vihmavaip, tekk, suurrätt, vooditekk, sõuke, kõrik, saanivaip, kattevaip, saarte meretekk, sõidutekk, soojarätt, villane, hõlmik, käepäälne tekk, õlalinik jne. Paikkonna eripärast tulenevalt on ka meie toodetel erinevad nimetused.

Ellu sallid on jaotatud 4 rühma , nii nagu ka meie rahvariided. Meile kõigile on armas meie kodukand. Ellu sallide valikust on võimalik leida oma kauni kandi kallistus.

+ Näita rohkem
  • Türi sõba

    55.00 
    70x200 100% puuvill
    Põhja-Eesti sõba sündis XIII noorte laulu- ja tantsupeoks Püha on maa". Selle peoga tähistatakse 60 aasta möödumist esimesest noortepeost, mis toimus 1962. Ellu sallide Türi sõba on kootud paesepinna toonides, olgu see kummardus maale, mis on meie jaoks püha.
    Selle aasta peo sõnum on püha. On see siis meie keel, maa, kodu. Kõik need sõnad on justkui loitusd kokku kirjutatud ning tulevad esitamisele laulupeol ning kõik sammud kauniteks kujunditeks seatud tantsupeo etenduseks pealkirjaga “Sillad”.
     
    Ellu sallide peo aastaks loodud Türi sõba kaunistab sealse käistekirja muster kus kaunid roosid olid valge niidiga õmmeldud. See ERMi kogust leitud kaunis, väge täis ning samas nii habras käistekiri, tekitas minus seda puudutades just tunnet - püha. Muster on pärist aastast 1782
  • Mõõdud 105 x 180 cm 70% puuvill, 30% lina Põhja-Eesti Põhja-Eesti sallil on kasutatud Väike-Maarja käistekirja, mis paistab silma oma omanäolisusega. Lõng, mida käistekirjade tikkimisel kasutati, oli kas villane, puuvillane või siidist. Palju kasutati musta ning kahe- ja kolmevärvilisi kombinatsioone. Mustad kirjad käistel olid rikastel tikitud siidiga, vaesematel välja õmmeldud.Põhja-Eestis kanti sõba pikuti seljal rippuvana, kinnitades nurgad rinnale sõle või lõngaga.Sõba kandmise traditsioon püsis 19. sajandi alguseni
  • Mõõdud 140x200 cm 70% puuvill, 30% lina Põhja-Eesti tekk/voodikate Põhja-Eesti sallil on kasutatud Väike-Maarja käistekirja, mis paistab silma oma omanäolisusega. Lõng, mida käistekirjade tikkimisel kasutati, oli kas villane, puuvillane või siidist. Palju kasutati musta ning kahe- ja kolmevärvilisi kombinatsioone. Mustad kirjad käistel olid rikastel tikitud siidiga, vaesematel välja õmmeldud.Põhja-Eestis kanti sõba pikuti seljal rippuvana, kinnitades nurgad rinnale sõle või lõngaga.Sõba kandmise traditsioon püsis 19. sajandi alguseni
  • Türi tekk

    69.00 
    Suurus 140x200 100% puuvill Põhja-Eesti tekk/voodikate
    Põhja-Eesti sõba sündis XIII noorte laulu- ja tantsupeoks Püha on maa". Selle peoga tähistatakse 60 aasta möödumist esimesest noortepeost, mis toimus 1962. Ellu sallide Türi sõba on kootud paesepinna toonides, olgu see kummardus maale, mis on meie jaoks püha.
    Selle aasta peo sõnum on püha. On see siis meie keel, maa, kodu. Kõik need sõnad on justkui loitusd kokku kirjutatud ning tulevad esitamisele laulupeol ning kõik sammud kauniteks kujunditeks seatud tantsupeo etenduseks pealkirjaga “Sillad”.
     
    Ellu sallide peo aastaks loodud Türi sõba kaunistab sealse käistekirja muster kus kaunid roosid olid valge niidiga õmmeldud. See ERMi kogust leitud kaunis, väge täis ning samas nii habras käistekiri, tekitas minus seda puudutades just tunnet - püha. Muster on pärist aastast 1782
  • 70x200 100% puuvill

    Kuusalu sõba on sündinud Meeste Tantsupeo 4 Venda ja sõba kandmise traditsioonide auks.

    Sõba lood jutustavad lugusid Põhja-Eestist, piirkonnast, kus suur rahvapidu toimub juba neljandat korda. Sõba suuruski on oma mehised mõõdud saanud Eesti põhjapoolsest kandist, Kuusalust. Seal armastati pidupäevadesse pidulikkust lisada suursugust 70 cm lai ja 2 m pikka sõba kandes.

    Mustrilugu kulgeb mööda Eesti kauni kandi tavasid ja jutustab armastusest ja abielust, meestest ja naistest. Kuusalu sõba kaunistab Kuusalu põllealane tikand. On ju põll just see rahvariideese, mida võib kanda naine, kes jäägitult oma südame mehele on kinkinud. Eesti rahvarõivaste põll oli abielunaistele kohustuslik ülikonnaosa, neiud tavaliselt põlle ei kandnud. Põll pandi pruudile pulmas pidulikult ette ja rahva ütlust mööda ei tohtinud ta edaspidi selleta isegi üle põranda minna. Arvati, et põlleta abielunaine kahjustab põllu viljakust. Põllele on osutatud ka maagilist mõju, see kaitses veel sündimata last. Põllel oli teisigi ülesandeid, selle varjus või sees kanti perest peresse kõiksugu andameid.

    Eesti naised kandsid enamasti lihtsalõikelist pikka põlle, mis ulatus paljudes kihelkondades rahvarõivaste seeliku alumise ääreni. Vanapärase valge linase rõiva kaunistusteks olid pilu, narmad ja pits. Kohati on pidulikele põlledele kinnitatud klaashelmeid, rahasid, metallripatseid ning kuljuseid. 19. sajandi lõpul võiks märgata põlle kandmise tavades muutusi. Mõisatüdrukute eeskujul läks aina enam põlle kandmise moodi ka neidude seas. Valdavalt kanti poeriidest - kirjust ja ühevärvilisest puuvillasest, villasest või siidriidest põllesid. Arenesid ka lõiked, samal perioodil hakkasid eesti talunaised kandma rinnalapi ning traksidega põllesid.

    Ellu sallide Kuusalu sõba on oma sinise tooni saanud Kuusalu põlle mustrist. Originaaltikand on tehtud punase, kollase, rohekate ja helesinistes toonides. Ellu sallide sõbasse said aga just sinised värvid kootud. Loodusliku sinise saamiseks kasutati vana kombe kohaselt mustikaid, rukkililli, kurekatlaid ning sinerõigast. Kuna sinist oli looduslikult raske saada, siis oli võimalik värvi 19. sajandil ka poest osta. Ehk seetõttu peeti potisiniseid ülerõivaid ka kaua aega jõukuse tunnuseks. Eriti armastatud oli alates 18. ja 19. sajandi vahetusest Eestis pleekimiskindel indigosinine, mida tuntigi potisinisena. Lustaka nimetuse põhjuseks oli kääritamine väga iseloomulikus uriinipotis.

    Tikandina kaunistab Ellu sõba Kuusalu põlle tikandimuster, kus on nii lillemotiive, südameid, riste kui ka sõõre. Viimane sümboliseeri maad ning päikesest. Rist on seotud sümbolarvuga neli, mis osutab tulele, veele, maale ning õhule. Kaitsku need neli eluks vajalikku elementi meeste Tantsupeo 4 Venda loojaid ning tantsijaid. Hoidku meid kõiki kauni kandi kallistus Kuusalust.

  • Rakvere sõba

    55.00 
    Suurus 70x200 100% puuvill, sinine/must Põhja-Eesti sõba Rakvere sõba on loodud 2015. aasta Meeste tantsupeo auks.Kaunistagu see külluslike õite motiividega sõba kõiki naisi, kellele Eesti mehed tantsupeol hinge- ja silmailu pakuvad. Läbi mustrite, rahvatantsu ja kokkuhoidmise säilitame osakese meie kultuurist. Rakvere sõba sündimisel on suur roll ka Heimtali koduloomuuseumil, kus põliste lillemustritega linikuid imetledes idee õide puhkes. Ellu sallide Rakvere sõba on saanud oma ilu just sellest kaunist rõivaesemest – linikust. Sõba on suurte õitega silmapaistev ja naiselik tänu meie esiemade käsitööle Lääne-Virumaalt. Nende loodud lopsakad lillemustritega linikud püüdsid pilke ja imetlust juba 19. sajandi esimesel poolel. Nüüdsest ilustavad Lääne-Virumaa rikkalikud lilltikandid Ellu sallide Rakvere salli. Rakvere sõba on kootud toonaste kommete kohaselt kahevärviliselt. Jõukamal järjel olevad naised kasutasid tikkimiseks siidisemat lõnga, aga ka maavillane materjal oli alati au sees. Värvidena eelistasid Lääne-Virumaa naised taevasiniseid toone, sest ei nemad peljanud julget stiili ning antud värvigamma muutis rõivad veelgi omanäolisemaks. Kõik need puhtad värvid taevalaotusest ja naispere siiras rõõm sättida enda ümber säravat ilu, peegelduvad Rakvere sallis.
  • Mõõdud 75 x 180 cm 70% puuvill, 30% lina Põhja-Eesti Põhja-Eesti sallil on kasutatud Väike-Maarja käistekirja, mis paistab silma oma omanäolisusega. Lõng, mida käistekirjade tikkimisel kasutati, oli kas villane, puuvillane või siidist. Palju kasutati musta ning kahe- ja kolmevärvilisi kombinatsioone. Mustad kirjad käistel olid rikastel tikitud siidiga, vaesematel välja õmmeldud.Põhja-Eestis kanti sõba pikuti seljal rippuvana, kinnitades nurgad rinnale sõle või lõngaga.Sõba kandmise traditsioon püsis 19. sajandi alguseni.
  • Mõõdud 70 x 180 cm 100% puuvill Põhja-Eesti Põhja-Eestis said 19.sajandi esimesel poolel valitsevaks lillmustrid. Tundub imekspandav, kuivõrd kirev, mitmekesine ja rikas on väikesele Eesti territooriumile koondunud tikandikunst. Hea näide sellest on Põhja-Eesti sallil kasutatud Jõelähtme käistekiri, mille muster on omanäoline ja variantiderohke.Põhja-Eestis kanti sõba pikuti seljal rippuvana, kinnitades nurgad rinnale sõle või lõngaga.Sõba kandmise traditsioon püsis 19. sajandi alguseni.
  • Mõõdud 145 x 200 cm 100% puuvill Põhja-Eesti tekk Põhja-Eestis said 19.sajandi esimesel poolel valitsevaks lillmustrid. Tundub imekspandav, kuivõrd kirev, mitmekesine ja rikas on väikesele Eesti territooriumile koondunud tikandikunst. Hea näide sellest on Põhja-Eesti sallil kasutatud Jõelähtme käistekiri, mille muster on omanäoline ja variantiderohke.Põhja-Eestis kanti sõba pikuti seljal rippuvana, kinnitades nurgad rinnale sõle või lõngaga.Sõba kandmise traditsioon püsis 19. sajandi alguseni.
  • Harjumaa sõba

    59.00 
    Mõõdud 140 x 170 cm 100% puuvill Põhja-Eesti Põhja – Eestis püsis sõba kandmise traditsioon 19. sajandi alguseni. Sõba kanti pikuti seljal rippuvana, kinnitades nurgad rinnal sõle või lõngaga.Kooti palju ruudulise dekooriga tekke. Neid kooti kindlas koloriidis, näiteks valge ja sinine. Sinine värv kandis endas taevast ja mõtlemist. Kasutati ka drelltehnikat, mille kudumisel tekkis pinnale vastavalt niietusele ja tallamisele ruudukujuline muster.
  • Suurus 70x200, 100% puuvill, punane/must Põhja-Eesti sõba Rakvere sõba on loodud 2015. aasta Meeste tantsupeo auks.Kaunistagu see külluslike õite motiividega sõba kõiki naisi, kellele Eesti mehed tantsupeol hinge- ja silmailu pakuvad. Läbi mustrite, rahvatantsu ja kokkuhoidmise säilitame osakese meie kultuurist. Rakvere sõba sündimisel on suur roll ka Heimtali koduloomuuseumil, kus põliste lillemustritega linikuid imetledes idee õide puhkes. Ellu sallide Rakvere sõba on saanud oma ilu just sellest kaunist rõivaesemest – linikust. Sõba on suurte õitega silmapaistev ja naiselik tänu meie esiemade käsitööle Lääne-Virumaalt. Nende loodud lopsakad lillemustritega linikud püüdsid pilke ja imetlust juba 19. sajandi esimesel poolel. Nüüdsest ilustavad Lääne-Virumaa rikkalikud lilltikandid Ellu sallide Rakvere salli. Rakvere sõba on kootud toonaste kommete kohaselt kahevärviliselt. Jõukamal järjel olevad naised kasutasid tikkimiseks siidisemat lõnga, aga ka maavillane materjal oli alati au sees.
  • Mõõdud 145 x 200 cm 70% puuvill, 30% lina Põhja-Eesti tekk Põhja-Eesti sallil on kasutatud Väike-Maarja käistekirja, mis paistab silma oma omanäolisusega. Lõng, mida käistekirjade tikkimisel kasutati, oli kas villane, puuvillane või siidist. Palju kasutati musta ning kahe- ja kolmevärvilisi kombinatsioone. Mustad kirjad käistel olid rikastel tikitud siidiga, vaesematel välja õmmeldud.Põhja-Eestis kanti sõba pikuti seljal rippuvana, kinnitades nurgad rinnale sõle või lõngaga.Sõba kandmise traditsioon püsis 19. sajandi alguseni.