Esileht/Põhja-Eesti sall

Eestis ulatub õlakatete kandmise traditsioon kaugesse minevikku.
Üleviskerätti ehk sõba peeti rahvariiete hinnatuimaks osaks, mis kuulus põhiliselt piduriiete juurde. Sõbaga käidi külmal ajal kirikus ja külas, soemal ajal lisas sõba riietusele pidulikkust käsivarrel kokkupanduna. 19.sajandil kuulus sõba mõnel pool ka pruudi ülikonna juurde, kattes teel peigmehe koju pruudi nägu. Alles pärale jõudes võeti sõba ära. Sõba tegemine nõudis teiste riietega võrreldes märksa rohkem vilumust. Seetõttu hoiti neid väga ja pärandati põlvest-põlve edasi, samuti nagu sõbakudumise oskuseidki. Muistseid ühelaidseid linaseid ja villaseid sõbasid valmistati lihtsas kudumistehnikas. Värvilt olid sõbad sel ajal arvatavasti naturaalset villatooni valged, hallid ja pruunid, aja möödudes juba ka taimsete värvainetega toonitud punased ja sinised. Ääre kaunistamisel kasutati lihtsat palistust, värviliste mustritega kõlapaelu, narmaid, lõngast tutte. Hiljem hakati kootud sõbasid kaunistama erinevate kaunistusvõtete – pilude, kirjade, triipude, ruutude ja muude mustritikanditega. Tunded, unistused ja soovid tikiti kui loitsud piste piste haaval sümbolitesse ja tekkidesse. Niimoodi sai teki sisse vägi, mis kandjat kaitsema pidi. Olenevalt piirkonnast, on vaiba eelkäijat – sõba, kutsutud erinevate nimedega: sall, villane naistevaip, vihmavaip, tekk, suurrätt, vooditekk, sõuke, kõrik, saanivaip, kattevaip, saarte meretekk, sõidutekk, soojarätt, villane, hõlmik, käepäälne tekk, õlalinik jne. Paikkonna eripärast tulenevalt on ka meie toodetel erinevad nimetused.

Ellu sallid on jaotatud 4 rühma , nii nagu ka meie rahvariided. Meile kõigile on armas meie kodukand. Ellu sallide valikust on võimalik leida oma kauni kandi kallistus.

+ Näita rohkem
  • Rakvere sõba

    42.00 

    Suurus 70x200

    100% puuvill, sinine/must

    Rakvere sõba on loodud 2015. aasta Meeste tantsupeo auks.Kaunistagu see külluslike õite motiividega sõba kõiki naisi, kellele Eesti mehed tantsupeol hinge- ja silmailu pakuvad. Läbi mustrite, rahvatantsu ja kokkuhoidmise säilitame osakese meie kultuurist.

    Rakvere sõba sündimisel on suur roll ka Heimtali koduloomuuseumil, kus põliste lillemustritega linikuid imetledes idee õide puhkes. Ellu sallide Rakvere sõba on saanud oma ilu just sellest kaunist rõivaesemest – linikust. Sõba on suurte õitega silmapaistev ja naiselik tänu meie esiemade käsitööle Lääne-Virumaalt. Nende loodud lopsakad lillemustritega linikud püüdsid pilke ja imetlust juba 19. sajandi esimesel poolel. Nüüdsest ilustavad Lääne-Virumaa rikkalikud lilltikandid Ellu sallide Rakvere salli.

    Rakvere sõba on kootud toonaste kommete kohaselt kahevärviliselt. Jõukamal järjel olevad naised kasutasid tikkimiseks siidisemat lõnga, aga ka maavillane materjal oli alati au sees. Värvidena eelistasid Lääne-Virumaa naised taevasiniseid toone, sest ei nemad peljanud julget stiili ning antud värvigamma muutis rõivad veelgi omanäolisemaks. Kõik need puhtad värvid taevalaotusest ja naispere siiras rõõm sättida enda ümber säravat ilu, peegelduvad Rakvere sallis.

  • Mõõdud 75 x 180 cm

    70% puuvill, 30% lina
     

    Põhja-Eesti sallil on kasutatud Väike-Maarja käistekirja, mis paistab silma oma omanäolisusega. Lõng, mida käistekirjade tikkimisel kasutati, oli kas villane, puuvillane või siidist. Palju kasutati musta ning kahe- ja kolmevärvilisi kombinatsioone. Mustad kirjad käistel olid rikastel tikitud siidiga, vaesematel välja õmmeldud.Põhja-Eestis kanti sõba pikuti seljal rippuvana, kinnitades nurgad rinnale sõle või lõngaga.Sõba kandmise traditsioon püsis 19. sajandi alguseni.

  • Mõõdud 70 x 180 cm 100% puuvill Põhja-Eestis said 19.sajandi esimesel poolel valitsevaks lillmustrid. Tundub imekspandav, kuivõrd kirev, mitmekesine ja rikas on väikesele Eesti territooriumile koondunud tikandikunst. Hea näide sellest on Põhja-Eesti sallil kasutatud Jõelähtme käistekiri, mille muster on omanäoline ja variantiderohke.Põhja-Eestis kanti sõba pikuti seljal rippuvana, kinnitades nurgad rinnale sõle või lõngaga.Sõba kandmise traditsioon püsis 19. sajandi alguseni.
  • Mõõdud 145 x 200 cm

    100% puuvill
     

    Põhja-Eestis said 19.sajandi esimesel poolel valitsevaks lillmustrid. Tundub imekspandav, kuivõrd kirev, mitmekesine ja rikas on väikesele Eesti territooriumile koondunud tikandikunst. Hea näide sellest on Põhja-Eesti sallil kasutatud Jõelähtme käistekiri, mille muster on omanäoline ja variantiderohke.Põhja-Eestis kanti sõba pikuti seljal rippuvana, kinnitades nurgad rinnale sõle või lõngaga.Sõba kandmise traditsioon püsis 19. sajandi alguseni.

  • Harjumaa sõba

    38.30 
    Mõõdud 140 x 170 cm 100% puuvill Põhja – Eestis püsis sõba kandmise traditsioon 19. sajandi alguseni. Sõba kanti pikuti seljal rippuvana, kinnitades nurgad rinnal sõle või lõngaga.Kooti palju ruudulise dekooriga tekke. Neid kooti kindlas koloriidis, näiteks valge ja sinine. Sinine värv kandis endas taevast ja mõtlemist. Kasutati ka drelltehnikat, mille kudumisel tekkis pinnale vastavalt niietusele ja tallamisele ruudukujuline muster.
  • Suurus 70x200,

    100% puuvill, punane/must

    Rakvere sõba on loodud 2015. aasta Meeste tantsupeo auks.Kaunistagu see külluslike õite motiividega sõba kõiki naisi, kellele Eesti mehed tantsupeol hinge- ja silmailu pakuvad. Läbi mustrite, rahvatantsu ja kokkuhoidmise säilitame osakese meie kultuurist.

    Rakvere sõba sündimisel on suur roll ka Heimtali koduloomuuseumil, kus põliste lillemustritega linikuid imetledes idee õide puhkes. Ellu sallide Rakvere sõba on saanud oma ilu just sellest kaunist rõivaesemest – linikust. Sõba on suurte õitega silmapaistev ja naiselik tänu meie esiemade käsitööle Lääne-Virumaalt. Nende loodud lopsakad lillemustritega linikud püüdsid pilke ja imetlust juba 19. sajandi esimesel poolel. Nüüdsest ilustavad Lääne-Virumaa rikkalikud lilltikandid Ellu sallide Rakvere salli.

    Rakvere sõba on kootud toonaste kommete kohaselt kahevärviliselt. Jõukamal järjel olevad naised kasutasid tikkimiseks siidisemat lõnga, aga ka maavillane materjal oli alati au sees. 

  •  Mõõdud 145 x 200 cm
    70% puuvill, 30% lina

    Põhja-Eesti sallil on kasutatud Väike-Maarja käistekirja, mis paistab silma oma omanäolisusega. Lõng, mida käistekirjade tikkimisel kasutati, oli kas villane, puuvillane või siidist. Palju kasutati musta ning kahe- ja kolmevärvilisi kombinatsioone. Mustad kirjad käistel olid rikastel tikitud siidiga, vaesematel välja õmmeldud.Põhja-Eestis kanti sõba pikuti seljal rippuvana, kinnitades nurgad rinnale sõle või lõngaga.Sõba kandmise traditsioon püsis 19. sajandi alguseni.