Ellu sallide Halliste padjaktted telliti ühe suure aiapeo tarvis, et kõik külalised saaksid mõnusat õhtut nautida
+ Näita rohkem
-
-
Eesti mustrid pakuvad nüüdsest kodutunnet Austria külakeses Saalbachī. Suusakeskuse lumiste nõlvade vahel asuvat hotelli Mulk kaunistavad Ellu sallide Kihnu mustriga padjakatted.
-
Eelmisel aastal paluti mul luua Riigikogule meentesari. Kui väljapeetud võivad välja näha omariiklusega seotud sümbolid ! Ellu sallide loodud meeneteseeria, mis koosneb erinevatest kaelasallidest, rinnarätidest ja meestelipsudest on nüüdsest Eesti riigi esindajate kingikotis tutvustamaks maailmale Eestit. Iga meenega on kaasas tooteleht, mis peaks olema põnev ugemine meie riigi ühest tätsamast hoonest igale kingisaajale.
-
Eelmisel aastal tehti mulle ettepanek luua Riigikogu jaoks sõba, mis esindaks ja tutvustaks Eestit. Saabus aeg, mis oli täis haaravat lugemist Riigikogu kohta ning olen siiani ütlemata tänulik sellise erakordse töö, kogemuse ja idee eest. Väga inspireerivaks osutus Riigikogu hoone sümboolika kujunemine. Lood ajaloost ja arhitektuurist panid aluse ka Ellu sallide Riigikogu sallisiksaki ja saehammaste mustri kujunemisele.
Riigikogu Ellu salli kaunistavad Riigikogu hoone sümboolika ja toonid, mis ajalooliselt viitasid parlamentaarsele tegevusele.
-
Sõbadest rääkides ei saa mainimata jätta sõlge. Sõlgesid kasutati rõivaste kinnitusvahendiks. Sõbasi kinnitas jõukam naine sõlega, vaesem lõngaga. Meie esivanemad uskusid, et ehete helin ja kõlin on kurja peletava toimega. Rinda ehtiv sõlg kaitses ühtlasi punkti südame energiakeskuse kohal, mis arvati olevat eriti tundlik kurjade-halbade jõudude ning mõjude suhtes. Tavaliselt oli rinnaehe valmistatud, kas hõbedast või mõnest vähemväärtuslikumast metallist. Sõled erinesid paikkonniti suuruse, kuju ja kaunistuste poolest. Põhja- ja Lääne-Eestis, Hiiumaal, Muhu saarel ja Sõrve poolsaarel kaunistati preese eriti uhkelt - värviliste (enamasti punaste) klaastahukustega. ARS-i maja kunstnikud on loonud kaunid sõled.
-
Mõõdud 110 x 180 cm 100% puuvill. Lõuna-Eesti sõba Tartumaal ei olnud tikandid kuigi rikkalikud, pigem olid need tagasihoidlikud. Esile tulevad erinevate värviliste lõngade kasutamine n. valge, pruun, punane, roheline, sinine. Põhiliselt kasutati sõbade kaunistamiseks sissekootud värvilisi triipe ja pistete kombinatsioone. Lõuna-Eesti sall on inspireeritud Tartu rahvariiete särgi kirjast. Tartu sõba kaunistab kaheksaharuline täht, mille motiivi ääristab ruutudest koosnev siksakjoon.
-
Mõõdud 80 x 180 cm 100%puuvill Lõuna-Eesti Lõuna- Eestis olid õlgadel kantavad pidulikud ristkülikukujulised villased sõbad auväärseimad kehakatted. Paistus kanti veel 19. sajandil piklikke villaseid õlakatteid.Valget õlakatet kaunistati vanade arhailiste kaunistusvõtetega ja kirjadega, mis olid väga tähenduslikud. Lõuna– Eesti sall on inspireeritud Paistu põllest, kus on kujutatud risti,mis on tasakaalu sümbol ja omab kaitsvat tähendust, sõõri, mis sümboliseerib lõpmatust,täiuslikkust ja harmooniat ning elupuumotiivi, mis on eostumise ja viljakuse sümbol. Sellist õlakatet kandsid ainult täiskasvanud naised.
-
Mõõdud 60 x 180 cm 100% puuvill Lõuna-Eesti Lõuna- Eestis olid õlgadel kantavad pidulikud ristkülikukujulised villased sõbad auväärseimad kehakatted. Paistus kanti veel 19. sajandil piklikke villaseid õlakatteid.Valget õlakatet kaunistati vanade arhailiste kaunistusvõtetega ja kirjadega, mis olid väga tähenduslikud. Lõuna– Eesti sall on inspireeritud Paistu põllest, kus on kujutatud risti,mis on tasakaalu sümbol ja omab kaitsvat tähendust, sõõri, mis sümboliseerib lõpmatust,täiuslikkust ja harmooniat ning elupuumotiivi, mis on eostumise ja viljakuse sümbol. Sellist õlakatet kandsid ainult täiskasvanud naised.
-
Mõõdud 70x200 cm70% puuvill, 30% linaTartumaal ei olnud tikandid kuigi rikkalikud, pigem olid need tagasihoidlikud. Esile tulevad erinevate värviliste lõngade kasutamine n. valge, pruun, punane, roheline, sinine. Põhiliselt kasutati sõbade kaunistamiseks sissekootud värvilisi triipe ja pistete kombinatsioone. Lõuna-Eesti sall on inspireeritud Tartu rahvariiete särgi kirjast. Tartu sõba kaunistab kaheksaharuline täht, mille motiivi ääristab ruutudest koosnev siksakjoon.
-
Mõõdud 110 x 180 cm 100% puuvill
Lõuna- Eestis olid õlgadel kantavad pidulikud ristkülikukujulised villased sõbad auväärseimad kehakatted. Paistus kanti veel 19. sajandil piklikke villaseid õlakatteid.Valget õlakatet kaunistati vanade arhailiste kaunistusvõtetega ja kirjadega, mis olid väga tähenduslikud. Lõuna– Eesti sall on inspireeritud Paistu põllest, kus on kujutatud risti,mis on tasakaalu sümbol ja omab kaitsvat tähendust, sõõri, mis sümboliseerib lõpmatust,täiuslikkust ja harmooniat ning elupuumotiivi, mis on eostumise ja viljakuse sümbol. Sellist õlakatet kandsid ainult täiskasvanud naised.
-
Mõõdud 70 x 200 cm 100% puuvill
Põltsamaa tanutikandi mustriga kaunistatud Ellu sallide sõba sündis III Eesti Naiste Tantsupeo auks, mis toob taas rahva kokku Jõgevamaale. Tantsupeo auks, mis liidab pered, põlvkonnad ja südamed igas Eesti paigas.
Peo pealavastaja Ave Anslan harutab III naiste tantsupeo loo lahti läbi pere rõõmude. Suureks rahvapeoks saanud sündmusel tantsitakse taas meie rahva südametesse ja juurtesse lapse mängurõõm, vanaema asjatamised ning pereema argipäev. Tantsupeo „PereLugu“ esitavad kolme põlvkonna naised, tantsides koos perega olemise ajast, mis on oluline aeg elust.
Ka minu jaoks on perekond kõige tähtsam ning koon need tunded sõbasse mille mustrid on pärit tanu tikandilt Pajusi külast Põltsamaa vallast, Jõgevamaalt. See Eesti Rahva Muuseumi (ERM) kogust leitud väike lilltanu oli 1850. aasta paiku valmistatud meie esiemade poolt linasest kangast ning kaunistatud viie lillega. Iga õis on tikitud erinevate siniste toonidega. Sinine on ka III Eesti Naiste Tantsupeo üheks tunnusvärviks.
Naiste tantsupeo auks valmistatud sõba muster jutustab ka traditsioonist, mille kohaselt oli tanu tunnus naisest, kes abielus ja kelle peres lapsigi. Põltsamaa abielunaised kandsid pika sopiga püsttanu ja nimetasid seda linukaks ehk sabaga tanuks või kaunilt linutamisehteks. Linuk jäi hinnalise esemena kättesaadavaks peamiselt jõukamale rahvale. Küll ehtis sabaga tanu siiski igat pruuti tema esimesel pulmapäeval. Teisel päeval kanti juba väikest tanu, uhke linutamisehe oli edaspidi vaid kirikus käimiseks ja pidulikeks päevadeks. Linasest peakatet kaunistasid tavaliselt saksa käsitöömeistrite poolt tikitud lilltikandid.
Vanades pulmakommetes mängisid nii sõba kui tanu olulist rolli ning olid abielunaise piduülikonna osana rikkalikult kaunistatud. Mõlemad jäid ka 19. sajandi alguses kasutusele just pruudirõivana. Põltsamaa kihelkonnas oli omane kanda linaseid nurktoimsest ehk kilpsilmsest jämedast linasest riidest kahelaidseid sõbasid, mida hüüti palakateks. Kui peigmees pruudi koju tõi, siis sidus ämm noorikule sõba silmade ümber, riputas talle teri pea pealaele, nimetas teda tibuks ja kanaks. Nõnda olles pidi pruut oma perenaise oskusi tõestama, pannes ahju puuhalgusi või pühkides tuba.
Nõnda seovad ka Ellu sallide loodud sõbad ning nende mustrite saamislood pered, põlvkonnad ja südamed.
-
Mõõdud 70 x 180 cm 70% puuvill, 30% lina Tartumaal ei olnud tikandid kuigi rikkalikud, pigem olid need tagasihoidlikud. Esile tulevad erinevate värviliste lõngade kasutamine n. valge, pruun, punane, roheline, sinine. Põhiliselt kasutati sõbade kaunistamiseks sissekootud värvilisi triipe ja pistete kombinatsioone. Lõuna-Eesti sall on inspireeritud Tartu rahvariiete särgi kirjast. Tartu sõba kaunistab kaheksaharuline täht, mille motiivi ääristab ruutudest koosnev siksakjoon.
