Eestis ulatub õlakatete kandmise traditsioon kaugesse minevikku.
Üleviskerätti ehk sõba peeti rahvariiete hinnatuimaks osaks, mis kuulus põhiliselt piduriiete juurde. Sõbaga käidi külmal ajal kirikus ja külas, soemal ajal lisas sõba riietusele pidulikkust käsivarrel kokkupanduna. 19.sajandil kuulus sõba mõnel pool ka pruudi ülikonna juurde, kattes teel peigmehe koju pruudi nägu. Alles pärale jõudes võeti sõba ära. Sõba tegemine nõudis teiste riietega võrreldes märksa rohkem vilumust. Seetõttu hoiti neid väga ja pärandati põlvest-põlve edasi, samuti nagu sõbakudumise oskuseidki. Muistseid ühelaidseid linaseid ja villaseid sõbasid valmistati lihtsas kudumistehnikas. Värvilt olid sõbad sel ajal arvatavasti naturaalset villatooni valged, hallid ja pruunid, aja möödudes juba ka taimsete värvainetega toonitud punased ja sinised. Ääre kaunistamisel kasutati lihtsat palistust, värviliste mustritega kõlapaelu, narmaid, lõngast tutte. Hiljem hakati kootud sõbasid kaunistama erinevate kaunistusvõtete – pilude, kirjade, triipude, ruutude ja muude mustritikanditega. Tunded, unistused ja soovid tikiti kui loitsud piste piste haaval sümbolitesse ja tekkidesse. Niimoodi sai teki sisse vägi, mis kandjat kaitsema pidi. Olenevalt piirkonnast, on vaiba eelkäijat – sõba, kutsutud erinevate nimedega: sall, villane naistevaip, vihmavaip, tekk, suurrätt, vooditekk, sõuke, kõrik, saanivaip, kattevaip, saarte meretekk, sõidutekk, soojarätt, villane, hõlmik, käepäälne tekk, õlalinik jne. Paikkonna eripärast tulenevalt on ka meie toodetel erinevad nimetused.
-
-
-
Mõõdud 110 x 180 cm 100% puuvill. Lõuna-Eesti sõba Tartumaal ei olnud tikandid kuigi rikkalikud, pigem olid need tagasihoidlikud. Esile tulevad erinevate värviliste lõngade kasutamine n. valge, pruun, punane, roheline, sinine. Põhiliselt kasutati sõbade kaunistamiseks sissekootud värvilisi triipe ja pistete kombinatsioone. Lõuna-Eesti sall on inspireeritud Tartu rahvariiete särgi kirjast. Tartu sõba kaunistab kaheksaharuline täht, mille motiivi ääristab ruutudest koosnev siksakjoon.
-
Mõõdud 80 x 180 cm 100%puuvill Lõuna-Eesti Lõuna- Eestis olid õlgadel kantavad pidulikud ristkülikukujulised villased sõbad auväärseimad kehakatted. Paistus kanti veel 19. sajandil piklikke villaseid õlakatteid.Valget õlakatet kaunistati vanade arhailiste kaunistusvõtetega ja kirjadega, mis olid väga tähenduslikud. Lõuna– Eesti sall on inspireeritud Paistu põllest, kus on kujutatud risti,mis on tasakaalu sümbol ja omab kaitsvat tähendust, sõõri, mis sümboliseerib lõpmatust,täiuslikkust ja harmooniat ning elupuumotiivi, mis on eostumise ja viljakuse sümbol. Sellist õlakatet kandsid ainult täiskasvanud naised.
-
Mõõdud 60 x 180 cm 100% puuvill Lõuna-Eesti Lõuna- Eestis olid õlgadel kantavad pidulikud ristkülikukujulised villased sõbad auväärseimad kehakatted. Paistus kanti veel 19. sajandil piklikke villaseid õlakatteid.Valget õlakatet kaunistati vanade arhailiste kaunistusvõtetega ja kirjadega, mis olid väga tähenduslikud. Lõuna– Eesti sall on inspireeritud Paistu põllest, kus on kujutatud risti,mis on tasakaalu sümbol ja omab kaitsvat tähendust, sõõri, mis sümboliseerib lõpmatust,täiuslikkust ja harmooniat ning elupuumotiivi, mis on eostumise ja viljakuse sümbol. Sellist õlakatet kandsid ainult täiskasvanud naised.
-
Mõõdud 70x200 cm70% puuvill, 30% linaTartumaal ei olnud tikandid kuigi rikkalikud, pigem olid need tagasihoidlikud. Esile tulevad erinevate värviliste lõngade kasutamine n. valge, pruun, punane, roheline, sinine. Põhiliselt kasutati sõbade kaunistamiseks sissekootud värvilisi triipe ja pistete kombinatsioone. Lõuna-Eesti sall on inspireeritud Tartu rahvariiete särgi kirjast. Tartu sõba kaunistab kaheksaharuline täht, mille motiivi ääristab ruutudest koosnev siksakjoon.
-
Mõõdud 110 x 180 cm 100% puuvill
Lõuna- Eestis olid õlgadel kantavad pidulikud ristkülikukujulised villased sõbad auväärseimad kehakatted. Paistus kanti veel 19. sajandil piklikke villaseid õlakatteid.Valget õlakatet kaunistati vanade arhailiste kaunistusvõtetega ja kirjadega, mis olid väga tähenduslikud. Lõuna– Eesti sall on inspireeritud Paistu põllest, kus on kujutatud risti,mis on tasakaalu sümbol ja omab kaitsvat tähendust, sõõri, mis sümboliseerib lõpmatust,täiuslikkust ja harmooniat ning elupuumotiivi, mis on eostumise ja viljakuse sümbol. Sellist õlakatet kandsid ainult täiskasvanud naised.
-
Mõõdud 70 x 200 cm 100% puuvill
Põltsamaa tanutikandi mustriga kaunistatud Ellu sallide sõba sündis III Eesti Naiste Tantsupeo auks, mis toob taas rahva kokku Jõgevamaale. Tantsupeo auks, mis liidab pered, põlvkonnad ja südamed igas Eesti paigas.
Peo pealavastaja Ave Anslan harutab III naiste tantsupeo loo lahti läbi pere rõõmude. Suureks rahvapeoks saanud sündmusel tantsitakse taas meie rahva südametesse ja juurtesse lapse mängurõõm, vanaema asjatamised ning pereema argipäev. Tantsupeo „PereLugu“ esitavad kolme põlvkonna naised, tantsides koos perega olemise ajast, mis on oluline aeg elust.
Ka minu jaoks on perekond kõige tähtsam ning koon need tunded sõbasse mille mustrid on pärit tanu tikandilt Pajusi külast Põltsamaa vallast, Jõgevamaalt. See Eesti Rahva Muuseumi (ERM) kogust leitud väike lilltanu oli 1850. aasta paiku valmistatud meie esiemade poolt linasest kangast ning kaunistatud viie lillega. Iga õis on tikitud erinevate siniste toonidega. Sinine on ka III Eesti Naiste Tantsupeo üheks tunnusvärviks.
Naiste tantsupeo auks valmistatud sõba muster jutustab ka traditsioonist, mille kohaselt oli tanu tunnus naisest, kes abielus ja kelle peres lapsigi. Põltsamaa abielunaised kandsid pika sopiga püsttanu ja nimetasid seda linukaks ehk sabaga tanuks või kaunilt linutamisehteks. Linuk jäi hinnalise esemena kättesaadavaks peamiselt jõukamale rahvale. Küll ehtis sabaga tanu siiski igat pruuti tema esimesel pulmapäeval. Teisel päeval kanti juba väikest tanu, uhke linutamisehe oli edaspidi vaid kirikus käimiseks ja pidulikeks päevadeks. Linasest peakatet kaunistasid tavaliselt saksa käsitöömeistrite poolt tikitud lilltikandid.
Vanades pulmakommetes mängisid nii sõba kui tanu olulist rolli ning olid abielunaise piduülikonna osana rikkalikult kaunistatud. Mõlemad jäid ka 19. sajandi alguses kasutusele just pruudirõivana. Põltsamaa kihelkonnas oli omane kanda linaseid nurktoimsest ehk kilpsilmsest jämedast linasest riidest kahelaidseid sõbasid, mida hüüti palakateks. Kui peigmees pruudi koju tõi, siis sidus ämm noorikule sõba silmade ümber, riputas talle teri pea pealaele, nimetas teda tibuks ja kanaks. Nõnda olles pidi pruut oma perenaise oskusi tõestama, pannes ahju puuhalgusi või pühkides tuba.
Nõnda seovad ka Ellu sallide loodud sõbad ning nende mustrite saamislood pered, põlvkonnad ja südamed.
-
Mõõdud 70 x 180 cm 70% puuvill, 30% lina Tartumaal ei olnud tikandid kuigi rikkalikud, pigem olid need tagasihoidlikud. Esile tulevad erinevate värviliste lõngade kasutamine n. valge, pruun, punane, roheline, sinine. Põhiliselt kasutati sõbade kaunistamiseks sissekootud värvilisi triipe ja pistete kombinatsioone. Lõuna-Eesti sall on inspireeritud Tartu rahvariiete särgi kirjast. Tartu sõba kaunistab kaheksaharuline täht, mille motiivi ääristab ruutudest koosnev siksakjoon.
-
Mõõdud 35 x 200 cm
100% puuvill, beež/must
Lõuna-Eesti sall
Halliste sõbaLõuna-Eesti sõba sündis XII noorte laulu ja tantsupeo “Mina jään” puhuks. Nii peo kui uue salli keskmeks on noore põlvkonna seos oma maa, kultuuri ja vanema põlvega, mis koonduvad ühise mõiste alla – juured.
Nii ongi Halliste sõbale sätitud peremärgid, mis kaunistavad ka tänavust laulu- ja tantsupidu. Eluring, silmusnelinurk ja kaitsemaagiline hundihambakivi on kujundid, mis kaitsesid ja hoidsid Halliste rahvast juba vanadel aegadel ning tähistanud pereõnne ja põlvkondade jätkumist.
Kas meie esivanematel Lõuna-Eestis oli iseteadlik ilumeel või siiski peeti väga oluliseks just neid erilisi omadusi, mida peremärgid endas kandsid; igal juhul on Lõuna-Eesti mustrikirjade algupäraseid traditsioone ja käekirja järjekindlalt ning uhke visadusega säilitatud. Läbi ajaloo on uuenduste vastu, heas mõttes, jonnakad oldud.
Ellu sallideni jõudis see arhailine ja väga pika ajalooga mustrikiri Halliste puusapõlle märgates. Puusapõll on nagu põll, mida kanti ühel küljel. See oli tavakohaselt iluese ja kuulus pruudi või noore naise pidurõivistusse. Puusapõll tehti labasekoelisest linasest riidest, tikkimiseks kasutati kodukedratud ja küllaltki jämedat lõnga. Ääred lihviti ilusaks ja veatuks kahekordsete üleloomis- ja sämppistetega. Ehteks lisati põllele tikandi värvi narmad. Taolisi käsitöövõtteid kasutati sageli ka sõbade valmistamisel.
Saabumas on pidu ja aeg, kus vajame oma juurtelt tarkust ja jõudu. Olgu Halliste sõba kummardus meie esivanematele, kes on hoidnud meie maad ja kultuuri. Tähistagem seda pärandit XII noorte laulu- ja tantsupeol.
-
Mõõdud 70 x 200 cm 100% puuvill, beež/must Lõuna-Eesti sall Halliste sõba Lõuna-Eesti sõba sündis XII noorte laulu ja tantsupeo “Mina jään” puhuks. Nii peo kui uue salli keskmeks on noore põlvkonna seos oma maa, kultuuri ja vanema põlvega, mis koonduvad ühise mõiste alla – juured. Nii ongi Halliste sõbale sätitud peremärgid, mis kaunistavad ka tänavust laulu- ja tantsupidu. Eluring, silmusnelinurk ja kaitsemaagiline hundihambakivi on kujundid, mis kaitsesid ja hoidsid Halliste rahvast juba vanadel aegadel ning tähistanud pereõnne ja põlvkondade jätkumist. Kas meie esivanematel Lõuna-Eestis oli iseteadlik ilumeel või siiski peeti väga oluliseks just neid erilisi omadusi, mida peremärgid endas kandsid; igal juhul on Lõuna-Eesti mustrikirjade algupäraseid traditsioone ja käekirja järjekindlalt ning uhke visadusega säilitatud. Läbi ajaloo on uuenduste vastu, heas mõttes, jonnakad oldud. Ellu sallideni jõudis see arhailine ja väga pika ajalooga mustrikiri Halliste puusapõlle märgates. Puusapõll on nagu põll, mida kanti ühel küljel. See oli tavakohaselt iluese ja kuulus pruudi või noore naise pidurõivistusse. Puusapõll tehti labasekoelisest linasest riidest, tikkimiseks kasutati kodukedratud ja küllaltki jämedat lõnga. Ääred lihviti ilusaks ja veatuks kahekordsete üleloomis- ja sämppistetega. Ehteks lisati põllele tikandi värvi narmad. Taolisi käsitöövõtteid kasutati sageli ka sõbade valmistamisel. Saabumas on pidu ja aeg, kus vajame oma juurtelt tarkust ja jõudu. Olgu Halliste sõba kummardus meie esivanematele, kes on hoidnud meie maad ja kultuuri. Tähistagem seda pärandit XII noorte laulu- ja tantsupeol.
-
Mõõdud 70 x 180 cm 70% puuvill, 30%lina Lõuna-Eesti Põltsamaal kanti veel 19.sajandil piklikke villaseid õlakatteid. Valget õlakatet kaunistati vanade arhailiste kaunistusvõtetega ja kirjadega, mis olid väga tähenduslikud. Lõuna - Eesti sall on inspireeritud Põltsamaa särgi õlalapist, kus kiri on üles ehitatud diagonaalselt asetatud risti ja nelinurga kujundina, mis on üks vanemaid kompositsiooni printsiipe. Lõuna- Eestile on iseloomulik 18.sajandi lõpust iseloomulik geomeetriline tikand, milleks kasutati tihti valget linast lõnga. Jõgevamaal oli sõbal pulmakommetes oma osa. Nimelt, kui pruut peigmehe koju toodi, sidus ämm talle sõba ümber pea, kattes ka silmad.
