Mõõdud 110 x 180 cm 70% puuvill, 30% lina, valge/beež Lõuna-Eesti sõba Tartumaal ei olnud tikandid kuigi rikkalikud, pigem olid need tagasihoidlikud. Esile tulevad erinevate värviliste lõngade kasutamine n. valge, pruun, punane, roheline, sinine. Põhiliselt kasutati sõbade kaunistamiseks sissekootud värvilisi triipe ja pistete kombinatsioone. Lõuna-Eesti sall on inspireeritud Tartu rahvariiete särgi kirjast. Tartu sõba kaunistab kaheksaharuline täht, mille motiivi ääristab ruutudest koosnev siksakjoon.

Mõõdud 35 x 180 cm 70% puuvill, 30% lina Tartumaal ei olnud tikandid kuigi rikkalikud, pigem olid need tagasihoidlikud. Esile tulevad erinevate värviliste lõngade kasutamine n. valge, pruun, punane, roheline, sinine. Põhiliselt kasutati sõbade kaunistamiseks sissekootud värvilisi triipe ja pistete kombinatsioone. Lõuna-Eesti sall on inspireeritud Tartu rahvariiete särgi kirjast. Tartu sõba kaunistab kaheksaharuline täht, mille motiivi ääristab ruutudest koosnev siksakjoon.

Mõõdud 110 x 110 cm 70% puuvill, 30% polüester   Lõuna-Eestile on 18.sajandi lõpust iseloomulik geomeetriline tikand, mis tehtud valge või punase puuvillase lõngaga.Lõuna-Eestis nimetati nn villast üleviset nii sõbaks, üleviskerätikuks, kui kõrikuks. See oli villasest riidest, mida kanti üle õla või tarbe korral peas. Sõba kandmise õigus oli abielunaistel.19. sajandi teisel poolel hakkasid vanad piklikud ülevisked tasapisi asenduma linnamoest üle võetud ruudukujuliste rättidega, mida kutsuti suurrättideks. Esialgu neid osteti, pärastpoole hakati kodudes valmistama või telliti kangrutelt. Rätt oli ostukaup ja seetõttu ka jõukuse märk. Suurrätte kanti külma ja sajuse ilmaga kolmnurkselt kokkupanduna. Ilusa ilmaga kanti suurrätti käsivarrel. Mulgimaal oli rättide kandmine eriti levinud.