Esileht/Beebitekk
+ Näita rohkem
  • Beebitekk

    25.00 

     Lääne-Eesti motiividega beebitekk

     

    Mõõdud 110 x 110 cm 
    70%puuvill, 30%lina

    Lääne-Eesti tekkides ja sõbades oli palju Põhja-Eesti lilltikandi sugemeid ja Lõuna-Eesti geomeetrilisi vorme. Kasutada armastati looma- ja linnumotiive, keerulisi tähekujundeid ja nelinurka.
    Iga salli kudumisele eelnes pikk ja mitmesuguste rituaalidega talitus, mis väidetavalt aitas kootud kangal kauem vastu pidada. Arvati, et peale kanga valmimise peab kudujat tublisti veega kastma, siis on ta edaspidi veel kiirem ja kootud riide eluiga pikem. Nii nagu üleviskerätidesse, kooti ka beebitekkidesse vägi, mis kaitses last kõige halva eest. Beebitekke kaunistati sarnaselt sõbadele ja erinevatele katetele. Vanadest raamatutest ja piltidest võib järeldada, et igal piirkonnal oli oma armastatud tehnika ja kaunistamise viis. Mind ennast paelusid Lääne-Eesti mustrid ja kaunid Haapsalu sallid.
    Haapsalu rätti kudumise algusaastatel levisid mustrid käest-kätte, emalt - tütrele, naabrilt - naabrile. Sallikirja õppimiseks kasutati vana salli harutamist. Mõtteid uuteks mustrikirjadeks leiti peamiselt loodusest ja igapäevaelust. Sellest ajast pärinevad lehekiri, rahakiri, hagakiri jpt. Haapsalu rätt on olnud alati ruudukujuline ja küljepikkus enamasti 100-150 cm. Vardad olid lühikesed ja õunapuust. Traditsiooniline Haapsalu sall koosneb peenekirjalisest keskosast, mida ümbritseb rikkalik ja rispskoeline äärekiri, mustreid iseloomustab õhksilmuste ja nuppude rohkus. Rätt kootakse peenest villasest lõngest. Haapsalu räti kudumise kõrgajal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kooti mõnes peres talve jooksul 70-80 rätikut. Toona võiks suveõhtutel näha Haapsalu promenaadil käsitöölisi istumas ja kudumas. Soovijatel oli võimalus sealt samast endale kaunis rätik soetada.
    Ellu sallide esimene beebitekk on inspiratsiooni saanud Haapsalu sallist ja kaunistatud selle kandile omase tähe motiiviga. Siinjuures teen sügava kummarduse kõigile tublidele naistele, kes imeilusaid Haapsalu salle tänaseni koovad ja õpetust jagavad.

     

  • Beebitekk beez

    25.00 

     Lääne-Eesti motiividega beebitekk

     

    Mõõdud 110 x 110 cm 
    70%puuvill, 30%lina

    Lääne-Eesti tekkides ja sõbades oli palju Põhja-Eesti lilltikandi sugemeid ja Lõuna-Eesti geomeetrilisi vorme. Kasutada armastati looma- ja linnumotiive, keerulisi tähekujundeid ja nelinurka.
    Iga salli kudumisele eelnes pikk ja mitmesuguste rituaalidega talitus, mis väidetavalt aitas kootud kangal kauem vastu pidada. Arvati, et peale kanga valmimise peab kudujat tublisti veega kastma, siis on ta edaspidi veel kiirem ja kootud riide eluiga pikem. Nii nagu üleviskerätidesse, kooti ka beebitekkidesse vägi, mis kaitses last kõige halva eest. Beebitekke kaunistati sarnaselt sõbadele ja erinevatele katetele. Vanadest raamatutest ja piltidest võib järeldada, et igal piirkonnal oli oma armastatud tehnika ja kaunistamise viis. Mind ennast paelusid Lääne-Eesti mustrid ja kaunid Haapsalu sallid.
    Haapsalu rätti kudumise algusaastatel levisid mustrid käest-kätte, emalt - tütrele, naabrilt - naabrile. Sallikirja õppimiseks kasutati vana salli harutamist. Mõtteid uuteks mustrikirjadeks leiti peamiselt loodusest ja igapäevaelust. Sellest ajast pärinevad lehekiri, rahakiri, hagakiri jpt. Haapsalu rätt on olnud alati ruudukujuline ja küljepikkus enamasti 100-150 cm. Vardad olid lühikesed ja õunapuust. Traditsiooniline Haapsalu sall koosneb peenekirjalisest keskosast, mida ümbritseb rikkalik ja rispskoeline äärekiri, mustreid iseloomustab õhksilmuste ja nuppude rohkus. Rätt kootakse peenest villasest lõngest. Haapsalu räti kudumise kõrgajal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kooti mõnes peres talve jooksul 70-80 rätikut. Toona võiks suveõhtutel näha Haapsalu promenaadil käsitöölisi istumas ja kudumas. Soovijatel oli võimalus sealt samast endale kaunis rätik soetada.
    Ellu sallide esimene beebitekk on inspiratsiooni saanud Haapsalu sallist ja kaunistatud selle kandile omase tähe motiiviga. Siinjuures teen sügava kummarduse kõigile tublidele naistele, kes imeilusaid Haapsalu salle tänaseni koovad ja õpetust jagavad.

     

  • Lääne-Eesti  beebitekk Mõõdud 130 x 130 cm 70%puuvill, 30%lina Sall sündis koostöös Epp Maria Kokamäe ja Ellu sallide looja Helen Vaksiga. Beebitekki kaunistab Uneingel, mida ümbritseb Pärnu rahvariideid ehtiv lillevanik.Teki keskosa kaunistab Uneingel, mille Epp Maria kujundas mõeldes oma lapselapsele, keda kaunis ingel igal õhtul magusale unele suigutaks. Nüüdsest on see ingel hea une toojaks kõikidele lastele. Epp Maria sõnul on ingel läbi aegade olnud sõnumitoojaks, kes meid targalt ja õrnalt juhib ning kes meiega nii päeval kui öösel ühte sammu käib. Peaksime seda vaid oskama märgata. Uneinglit ääristab tekil kaunis lillemotiiv, mida Helen Vaks stiliseeris Lääne-Eesti vanasid tavasid järgides ning meeles pidades Epp Maria armastust selle erilise kandi vastu. Tekil on kujundatud mitmeid tähenduslikke märke. Inglit kaitsevad kaheksa (vaimse alguse arv) kaksikristi (Kristuse sündi tähistav Petlemma täht), mis on just kui kasvanud nelja lilleväädi külge. Number neli tähistab terviklikkust ja ühtekuuluvust. Lehtedesse on peidetud meie rahvale tuntud kaheksakand, saagu sellest õnnetäht igale lapsele. Kujunduses kasutatud ringid on igaviku, päikese ja kuu sümboliteks. Muiste armastasid eesti naised väga tähenduslikku sümboolikat, geomeetriat, taime ning figuraalseid motiive. Läänemaal jaotati tihti teki pind nö keskväljakuks ja poordiks, mida eraldas üksteisest enamasti romb või siksakjoon. Ka Uneingli beebiteki keskosa kaunistab figuraalne kujund. Poordiks on siksak, mis on meie kavandis muutunud väljakasvavate lehtedega taimeväädiks. Eesti talurahvas ilustas peamiselt neid esemeid, mis olid näha võõrale silmale või mis olid valmistatud kinkimiseks. Läänemaal kasutati palju lillemustreid, linnu-, looma- ja inimfiguure, mis olid inspireerivaks aineseks ka ümberkaudsetele vaibakudujatele. Erinevate kujunditega anti edasi sõnumeid, oma soove ja unistusi. Nendes peitus suur tähendus. Usuti, et nii tekib vägi, mis kaitseb kandjat. 19. sajandi kaunistused, mis lihtsustatud kujul segunesid õnnetoovate ja kaitsemaagiliste motiividega, ühtisid rahva mõttemaailma, usu, ebausu, tõrje- ja õnnistusmaagiaga ning kandsid endas meie inimeste esteetilisi elamusi. Lääne- Eestis kombineeriti omavahel geomeetrilisi ornamente kujundlik-jutustava sümboolikaga. Toonid on inspireeritud 19. sajandil Lääne-Eestis kasutusel olnud värvigammast. Vanade tavade kohaselt on beebitekk stiliseeritud ühesuunalisena, kõik kujundid taimemotiivid, inim- ja loomafiguurid on vaadeldavad traditsiooniliselt ühest suunast. Nii nagu vanasti, saab ka sellele tekile tikkida lapse nime.
  • Lääne-Eesti  beebitekk Mõõdud 130 x 130 cm 70%puuvill, 30%lina Sall sündis koostöös Epp Maria Kokamäe ja Ellu sallide looja Helen Vaksiga. Beebitekki kaunistab Uneingel, mida ümbritseb Pärnu rahvariideid ehtiv lillevanik.Teki keskosa kaunistab Uneingel, mille Epp Maria kujundas mõeldes oma lapselapsele, keda kaunis ingel igal õhtul magusale unele suigutaks. Nüüdsest on see ingel hea une toojaks kõikidele lastele. Epp Maria sõnul on ingel läbi aegade olnud sõnumitoojaks, kes meid targalt ja õrnalt juhib ning kes meiega nii päeval kui öösel ühte sammu käib. Peaksime seda vaid oskama märgata. Uneinglit ääristab tekil kaunis lillemotiiv, mida Helen Vaks stiliseeris Lääne-Eesti vanasid tavasid järgides ning meeles pidades Epp Maria armastust selle erilise kandi vastu. Tekil on kujundatud mitmeid tähenduslikke märke. Inglit kaitsevad kaheksa (vaimse alguse arv) kaksikristi (Kristuse sündi tähistav Petlemma täht), mis on just kui kasvanud nelja lilleväädi külge. Number neli tähistab terviklikkust ja ühtekuuluvust. Lehtedesse on peidetud meie rahvale tuntud kaheksakand, saagu sellest õnnetäht igale lapsele. Kujunduses kasutatud ringid on igaviku, päikese ja kuu sümboliteks. Muiste armastasid eesti naised väga tähenduslikku sümboolikat, geomeetriat, taime ning figuraalseid motiive. Läänemaal jaotati tihti teki pind nö keskväljakuks ja poordiks, mida eraldas üksteisest enamasti romb või siksakjoon. Ka Uneingli beebiteki keskosa kaunistab figuraalne kujund. Poordiks on siksak, mis on meie kavandis muutunud väljakasvavate lehtedega taimeväädiks. Eesti talurahvas ilustas peamiselt neid esemeid, mis olid näha võõrale silmale või mis olid valmistatud kinkimiseks. Läänemaal kasutati palju lillemustreid, linnu-, looma- ja inimfiguure, mis olid inspireerivaks aineseks ka ümberkaudsetele vaibakudujatele. Erinevate kujunditega anti edasi sõnumeid, oma soove ja unistusi. Nendes peitus suur tähendus. Usuti, et nii tekib vägi, mis kaitseb kandjat. 19. sajandi kaunistused, mis lihtsustatud kujul segunesid õnnetoovate ja kaitsemaagiliste motiividega, ühtisid rahva mõttemaailma, usu, ebausu, tõrje- ja õnnistusmaagiaga ning kandsid endas meie inimeste esteetilisi elamusi. Lääne- Eestis kombineeriti omavahel geomeetrilisi ornamente kujundlik-jutustava sümboolikaga. Toonid on inspireeritud 19. sajandil Lääne-Eestis kasutusel olnud värvigammast. Vanade tavade kohaselt on beebitekk stiliseeritud ühesuunalisena, kõik kujundid taimemotiivid, inim- ja loomafiguurid on vaadeldavad traditsiooniliselt ühest suunast. Nii nagu vanasti, saab ka sellele tekile tikkida lapse nime.
  • Lääne-Eesti  beebitekk Mõõdud 130 x 130 cm 100%puuvill Sall sündis koostöös Epp Maria Kokamäe ja Ellu sallide looja Helen Vaksiga. Beebitekki kaunistab Uneingel, mida ümbritseb Pärnu rahvariideid ehtiv lillevanik.Teki keskosa kaunistab Uneingel, mille Epp Maria kujundas mõeldes oma lapselapsele, keda kaunis ingel igal õhtul magusale unele suigutaks. Nüüdsest on see ingel hea une toojaks kõikidele lastele. Epp Maria sõnul on ingel läbi aegade olnud sõnumitoojaks, kes meid targalt ja õrnalt juhib ning kes meiega nii päeval kui öösel ühte sammu käib. Peaksime seda vaid oskama märgata. Uneinglit ääristab tekil kaunis lillemotiiv, mida Helen Vaks stiliseeris Lääne-Eesti vanasid tavasid järgides ning meeles pidades Epp Maria armastust selle erilise kandi vastu. Tekil on kujundatud mitmeid tähenduslikke märke. Inglit kaitsevad kaheksa (vaimse alguse arv) kaksikristi (Kristuse sündi tähistav Petlemma täht), mis on just kui kasvanud nelja lilleväädi külge. Number neli tähistab terviklikkust ja ühtekuuluvust. Lehtedesse on peidetud meie rahvale tuntud kaheksakand, saagu sellest õnnetäht igale lapsele. Kujunduses kasutatud ringid on igaviku, päikese ja kuu sümboliteks. Muiste armastasid eesti naised väga tähenduslikku sümboolikat, geomeetriat, taime ning figuraalseid motiive. Läänemaal jaotati tihti teki pind nö keskväljakuks ja poordiks, mida eraldas üksteisest enamasti romb või siksakjoon. Ka Uneingli beebiteki keskosa kaunistab figuraalne kujund. Poordiks on siksak, mis on meie kavandis muutunud väljakasvavate lehtedega taimeväädiks. Eesti talurahvas ilustas peamiselt neid esemeid, mis olid näha võõrale silmale või mis olid valmistatud kinkimiseks. Läänemaal kasutati palju lillemustreid, linnu-, looma- ja inimfiguure, mis olid inspireerivaks aineseks ka ümberkaudsetele vaibakudujatele. Erinevate kujunditega anti edasi sõnumeid, oma soove ja unistusi. Nendes peitus suur tähendus. Usuti, et nii tekib vägi, mis kaitseb kandjat. 19. sajandi kaunistused, mis lihtsustatud kujul segunesid õnnetoovate ja kaitsemaagiliste motiividega, ühtisid rahva mõttemaailma, usu, ebausu, tõrje- ja õnnistusmaagiaga ning kandsid endas meie inimeste esteetilisi elamusi. Lääne- Eestis kombineeriti omavahel geomeetrilisi ornamente kujundlik-jutustava sümboolikaga. Toonid on inspireeritud 19. sajandil Lääne-Eestis kasutusel olnud värvigammast. Vanade tavade kohaselt on beebitekk stiliseeritud ühesuunalisena, kõik kujundid taimemotiivid, inim- ja loomafiguurid on vaadeldavad traditsiooniliselt ühest suunast. Nii nagu vanasti, saab ka sellele tekile tikkida lapse nime.
  •  Mõõdud 110 x 110 cm

     

    70% puuvill, 30% polüester

     

    Lõuna-Eestile on 18.sajandi lõpust iseloomulik geomeetriline tikand, mis tehtud valge või punase puuvillase lõngaga.Lõuna-Eestis nimetati nn villast üleviset nii sõbaks, üleviskerätikuks, kui kõrikuks. See oli villasest riidest, mida kanti üle õla või tarbe korral peas. Sõba kandmise õigus oli abielunaistel.19. sajandi teisel poolel hakkasid vanad piklikud ülevisked tasapisi asenduma linnamoest üle võetud ruudukujuliste rättidega, mida kutsuti suurrättideks. Esialgu neid osteti, pärastpoole hakati kodudes valmistama või telliti kangrutelt. Rätt oli ostukaup ja seetõttu ka jõukuse märk. Suurrätte kanti külma ja sajuse ilmaga kolmnurkselt kokkupanduna. Ilusa ilmaga kanti suurrätti käsivarrel. Mulgimaal oli rättide kandmine eriti levinud.