Mõõdud 70 x 180 cm 100%puuvill Lõuna-Eesti sall Mulgi sall sündis koostöös tuntud moedisaineri Katrin Kuldma ja Ellusallide looja Helen Vaksiga. Inspiratsiooniks 2014. aasta laulu-ja tantsupidu, mille kauniks teemaks on "Aja puudutus. Puudutuse aeg" ning Katrini juured, mis pärinevad Viljandimaalt. Mulgi sall on inspireeritud Mulgi kuuest. Küllap vanemad inimesed mäletavad mantleid, mis olid nii kõvast kangast, et need võis rahumeeli nurka seisma panna. Üks kuub pidi vastu pidama terve omaniku eluaja, sest kes siis ikka endale igal aastal uut rõivast lubada sai. Mistõttu oli tükk tegemist enne, kui villane riie nii tugevaks muutus, et kandjat terve elu hästi teeniks. Omakootud villast riiet vanutati vastupidavamaks. Appi võeti seep ja leelis ehk tuhavesi, mõnikord lisati ka sortsuke lihasoolvett. Kui vanutatud kangas vajalike ainetega loputatud oli ja ahi leivaküpsetamisest puhkas, jäeti see paariks-kolmeks tunniks ahju õlgede peale kuivama. Tänapäeval tehakse taoline kuub märksa pehmemast materjalist. Musta kuue saamiseks riiet värviti- kahjati lepakooremustaks. Ajaloolise tõe huvides tuleb mainida, et omal ajal kanti villast pikk-kuube ehk Mulgi kuube soojaandva kehakattena ja vajadusel ka kasuka hoidmiseks. Seda peeti pidulikuks riietusesemeks ja üheks olulisemaks ihuvarjuks. Kasukad olid tol ajal enamasti valgest lambanahast ja meie talved olid ka siis aeg-ajalt porised. Must vammus kaitses ülerõivast reejalaste alt lendava muda eest. Kuni 19. sajandi keskpaigani olid meeste ja naiste pealisrõivad sama lõikega. 19. sajandi lõpupoolel täienes tegumood õlaõmblusega. Naised kinnitasid kuubede hõlmad rinna all olevate haakidega, mehed kasutasid vööd. Tumeda mulgi kuue ehteks on paelad, mida kootakse tänapäevalgi käsitsi. Punast värvi lõng ja pael olid hoidva ja kaitsva tähendusega, olgu punane ümber kaela, õlgade või hoopis kuuel. Naiste rõivale kulub üksteist meetrit paela. Uhkemale Karksi, Tarvastu ja Helme kuuele kogunisti kõva kolmkümmend meetrit. Kõik sõltub sellest, kui paljude keerdudega silmailu tahetakse juurde anda. Kaunistused näitasid omaniku jõukust. Küll hakkasid sellised ilmingud oma nägu näitama alles 18. sajandi teisel poolel, kui lõunapoolsematele kuubedele hakati punaseid kaaruseid peale õmblema. Mõnel pool öeldi, et nööride järgi on võimalik jõukust näidata- mida rikkam inimene, seda rohkem nööre. Motiivid võisid korduda, aga detailid nagu kaared, jooned ja ääristused olid erinevad. Muster moodustas ümber kuue justkui ringi. Kaitsering pidi hoidma kandjat halva sõna ja paha pilgu eest.

Mõõdud 35 x 180 cm 70%puuvill, 30%lina Lõuna- Eestis olid õlgadel kantavad pidulikud ristkülikukujulised villased sõbad auväärseimad kehakatted. Paistus kanti veel 19. sajandil piklikke villaseid õlakatteid.Valget õlakatet kaunistati vanade arhailiste kaunistusvõtetega ja kirjadega, mis olid väga tähenduslikud. Lõuna– Eesti sall on inspireeritud Paistu põllest, kus on kujutatud risti,mis on tasakaalu sümbol ja omab kaitsvat tähendust, sõõri, mis sümboliseerib lõpmatust,täiuslikkust ja harmooniat ning elupuumotiivi, mis on eostumise ja viljakuse sümbol. Sellist õlakatet kandsid ainult täiskasvanud naised.

Mõõdud 80 x 180 cm beez 70%puuvill, 30%lina Lõuna-Eesti Lõuna- Eestis olid õlgadel kantavad pidulikud ristkülikukujulised villased sõbad auväärseimad kehakatted. Paistus kanti veel 19. sajandil piklikke villaseid õlakatteid.Valget õlakatet kaunistati vanade arhailiste kaunistusvõtetega ja kirjadega, mis olid väga tähenduslikud. Lõuna– Eesti sall on inspireeritud Paistu põllest, kus on kujutatud risti,mis on tasakaalu sümbol ja omab kaitsvat tähendust, sõõri, mis sümboliseerib lõpmatust,täiuslikkust ja harmooniat ning elupuumotiivi, mis on eostumise ja viljakuse sümbol. Sellist õlakatet kandsid ainult täiskasvanud naised.

Mõõdud 70 x 200 cm 100% puuvill Lõuna-Eesti   Lõuna-Eestis olid õlgadel kantavad pidulikud ristkülikukujulised villased sõbad auväärsemad kehakatted.Setu kirjades kõige sagedamini korduv element on ruut millest sageli on loodud terved kujundkonnad. Sageli leiame ka ristikujundit nii kirjana kui ka taustana. Ruut tekkis sõõrist ja sümboliseerib lõpmatust, täiuslikkust ja kõiksust, rist on tasakaalu sümbol, mis tähistab taeva ja maa vahelisi suhteid). Nimetatud vähestest elementidest ja väheste tehniliste võtetega on tuletatud palju eri kirju, milles väljendub rahva andekus ja suur loomisvõime.Hoolimata sellest, et ka mujal Eestis esines punast tooni märgatavalt rohkem kui teisi värvusi, on setu tikandites idanaabritega palju ühist, kuigi motiivid täiesti erinevad. Punane värv väjendas maad, armastust, tuld, verd ja emotsionaalsust.Setumaa sallil on kasutatud puusapõlle motiive.